Karuputkega kokkupuutunu peaks nahka kiiresti pesema ja kokkupuute kohta vähemalt kaks päeva päikesevalguse eest kaitsma. Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on sel aastal juba esimese karuputke mürgistuse ka registreerinud.

Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on karuputke põhjustatud mürgistused iga-aastane nähtus, taimega puutuvad kokku nii lapsed kui täiskasvanud. „Karuputk on inimesi vigastanud nii trimmerdamisel, ATV-ga maastikul liikudes kui ekslikult kena taime pähe koju viiduna,“ ütles Mare Oder. Oderi sõnul aetakse noori karuputke võrseid segamini varsselleriga, seda on üritatud ka rabarberi pähe süüa. „Kevadel ja suve hakul tuleb eriti ettevaatlik olla, sest muidu enam kui pooleteistkümne meetrised taimed on veel lühikesed ja võivad looduses rändajat salaja tabada.“

Maaomanik, kes kavatseb iseseisvalt  oma aias või põllul kasvavat karuputke tõrjuda, peaks kindlasti kandma pikki veekindlaid riideid ja kummikuid, kummikindaid ning võimalusel ka kaitseprille. Peale tõrjetööd tuleb võtta riided ära ettevaatlikult, sest kui need on taimemahlaga koos, võib nahk sellega kokku puutuda.

Karuputke mahl sisaldab psoraleene, mis ärritab nahka ja limaskesti. Psoraleenid imenduvad purunenud taimerakkudest mõne minutiga ja kinnituvad naharakkude tuuma ja rakukoesse, sidudes tugevalt päikese ultraviolettkiirgust.

Juhul, kui taimemahla ei pesta koheselt ära ja nahka ei kaitsta ultraviolettkiirguse eest vähemalt 48 tunni vältel, tekivad kokkupuute kohtades paistetus ja villid.

Sümptomid tekivad tavaliselt 18-24 tunni, maksimaalselt 2-3 ööpäeva möödudes taimemahla ja UV-kiirguse koostoimel. Villid lähevad katki paari päevaga, kuid nende armid kaovad alles ühe-kahe aasta jooksul. Armid võivad ka pigmenteeruda ning jääda inimesele eluks ajaks. Kui psoraleen pääseb sügavale nahka, võivad pigmendilaigud muutuda valgeteks laikudeks, millele päike enam peale ei hakka.

Peale karuputkega kokkupuutumist tuleb nahka pesta jaheda veega ning vältida tugevat hõõrumist.  Psoraleeniga toiminud kokkupuute korral  saab vältida sümptomite vallandumist, kaitstes nahka  ultraviolettkiirguse ehk päikesevalguse eest vähemalt 48 tunni vältel.

Fototoksilist nahapõletikku ehk fütofotodermatiiti ravitakse hormoonsalviga, mille vajadust hindab perearst. Ravi alguses võib tekkida vajadus niiskete mähiste kasutamiseks.

Eestis kasvab 2 invasiivset ja inimesele ohtlikku agressiivset karuputke võõrliiki: hiid- ja Sosnovski karuputk, mis on Eesti pärismaistest suurekasvulistest sarikaliikidest (rahvanimetus putked) selgelt suurekasvulised.  Laialt on levinud just Sosnovski karuputk, mille suured alumised lehed koosnevad enamasti kolmest kuni viiest suurest sakiliste hõlmadega osast. Hiid-karuputk on Eestis vähelevinud, välimuselt on taime Sosnovski karuputkest keeruline eristada.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta