Kes ei tahaks oma käitumisega teistele eeskujuks olla, mõjuda seeläbi usaldusväärselt? Igaüks tahaks. Aga kas see on võimalik? Kõik on võimalik. Ja algab suhtumisest ja tahtmisest.

Kohtumine teise inimesega, olgu ta siis võõras või vana tuttav, algab tervitamisest ja silmsidest. Tervitamine on lugupidamise avaldamine, kusjuures parima tulemuse saamiseks tuleks kasutada “naeratust number üks”. Kellelegi ei meeldi ju alustada suhtlemist inimesega, kellel kulm kipras ja ilme mossis. Loomulikult ei soovitaks ameerikalikku keep smilingut – eestlastele see ei sobi –, aga sõbralik näoilme on kohustuslik.

Järgnevalt mõned reeglid inimesele, kes soovib, et temaga arvestataks ja ta mõjuks usaldusväärselt. Ei tohi unustada, et tervitamine on kõige esimene kontakt ja esmamulje loomisel väga oluline!

Mees tervitab esimesena naist, noorem vanemat

Mees-naine. Kas meestele meeldib või mitte, ikkagi peaks nad tervitama naisterahvast esimesena. Ja peakatet kergitama, kui see just suusamüts pole.

Noorem-vanem. Noorem tervitab vanemat ikka esimesena. Kui välimusest pole aru saada, kes on noorem, kes vanem, tervitab esimesena viisakam (kiirem).

Madalama positsiooniga inimene tervitab esimesena kõrgemal positsioonil olevat, aga kui ülemus on noor mees ja alluv vanem daam, peaks tervitama esimesena ikka see noor ülemus, kellel on kahtlemata head kombed ja kes austab vanemaid inimesi, eriti naisterahvaid.

Alati tervitab esimesena, olenemata positsioonist ja east, ruumi siseneja - st juurdetulija tervitab juba kohalolevat seltskonda. Näiteks koolis tervitab õpetaja esimesena klassis olevaid õpilasi, koju tulev naine tervitab esimesena kodus olevat meest ja lapsi, kuigi mehed peaksid tervitama esimesena naisi. Ruumi sisenev ülemus tervitab esimesena ruumis olevaid alluvaid, kuigi tavalises situatsioonis peaks alluv esimesena tervitama ülemust.

Samuti tervitab esimesena inimene, kes möödub kellestki kiirustades – tuleb selja tagant, vaatab hetkeks üle õla tagasi ja noogutab teisele.

Ega tervitama pea ainult tuttavaid – tervitamine on märguanne, et teist inimest pandi tähele. Piisab väikesest peanoogutusest ja hetkelisest naeratusest – see ei maksa ju midagi, küll aga annab teisele hea enesetunde, et teda märgati ja ta on olemas! Mõnikord kaasneb tervitusega ka kätlemine

Et see oleks meeldiv, selleks mõningad soovitused:

  • kui otsustate käe ulatada, peaks käepigistus olema tugev. Ja teisele pistke pihku ikka terve käsi, mitte ainult sõrmeotsad;
  • käe ulatab tervituseks esimesena alati naine mehele, vanem nooremale, ülemus alluvale ja külaline võõrustajale;
  • käteldes jälgige, et teie käsi poleks higine;
  • tervitamisel ja kätlemisel vaadake alati silma, sest see mõjub usaldusväärselt (pilku mahalööv ja mööda vaatav inimene ei ärata usaldust);
  • kui härrasmees soovib tervituseks ja kätlemise asemel hoopis daami kätt suudelda, tuleb see käsi tõsta rinna kõrgusele, ülejäänud vahemaa on meestele kummardamiseks.

Ole oma viisakusega teistele eeskujuks

Tuleb ette, et halvas tujus kaaslane või mõni pahur teenindaja oma mossis näoga rikub kogu teie päeva. Neil puhkudel mõtleb üks osapool tavaliselt, et miks mina pean naeratama, kui teised võivad käituda nagu neile meeldib ja rikkuda ära nii minu kui ka teiste tuju. Kui palju me üldse peaksime teistega arvestama? Kas tuleks siis teistele meeldimiseks kogu aeg ennast alla suruda?

Teenindamisolukorras püüdke aru saada, et inimesed on erinevad – igaüks on kodust kaasa saanud oma käitumiskultuuri ja saab isemoodi aru sõnast normaalne. Samas tuleb arvestada, et ainus inimene, keda saame kohe mõjutada ja kelle käitumist endale meelepärasemaks muuta, oleme ise. Tuleb vaid oma seisukohti muuta ja arendada enda empaatiavõimet.

Igapäevases viisakuses on palju abi sellest, kui kohtlete kõiki teisi nagu häid sõpru. Ja uskuge, et head käitumist peegelpildis saate näha ainult siis, kui annate ise eeskuju ning käitute viisakalt. Võltsnaeratuse ja irooniaga saavutate pigem negatiivse tulemuse. Siirus ja sõbralikkus seevastu aitavad alati.

Sarnased artiklid