Sellise küsimuse sai üks Eesti vee-ettevõte, kes paigaldas ühes meie suuremas linnas eaka proua majapidamisse veetrassi. Tänapäevaseid vee- ja kanalisatsioonitrasse rajatakse üle Eesti veel ka sel, järgmisel ja ülejärgmisel aastal.

Kõik eesmärgiga katta kogu maa kvaliteetse joogivee ja nõuetele vastava reoveekäitlusega, et tõsta eestimaalaste elukvaliteeti, säästa loodust ning täita kohustusi, mis Eesti Euroopa Liiduga (EL) ühinedes enda kanda võttis.

Nii puhta joogivee kättesaadavuse parandamiseks, jäätmemajanduse korrastamiseks, kohalike katlamajade ümberehitamiseks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks kui ka paljudeks muudeks tegevusteks keskkonnahoiu parandamisel on Eestil aastatel 2007–2013 võimalik kasutada ELi toetusi ligi 12 miljardi krooni ulatuses.

Seda on nii palju, et selle eest oleks võimalik rajada sadu koolimaju ja lasteaedu üle Eesti, kuid samas on seda ikkagi nii vähe, et me saame keskkonnale pakkuda vaid vajaliku miinimumi. 12 miljardist ligi 80 protsenti lähebki veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamiseks.

Lisaks toetatakse taastuvenergeetika laialdasemat kasutuselevõttu ja looduskaitselisi tegevusi, arendatakse keskkonnahariduse, keskkonnajärelevalve ja keskkonnaseire infrastruktuuri.

RAHASTAMISOTSUSEID VIIE MILJARDI KROONI EEST

Tänaseks on 12 miljardist kroonist broneeritud ligi 50 protsenti. See tähendab, et reaalseid rahastamisotsuseid on projektidele tehtud ligi viie miljardi krooni ulatuses ning selle aasta lõpuks on reaalne jõuda ka 75 protsendini.

Praeguseks on rahastamisotsused saanud peamiselt veemajanduse ja jäätmeprojektid. Kuna tegu on suurte infrastruktuuri rajamise või renoveerimise projektidega, mille algfaasis tegeletakse ettevalmistustöödega (projekteerimine ja ehitushangete läbiviimine), siis reaalsete ehitustöödeni jõutakse projekti teisel ja kolmandal eluaastal. See seletab ka asjaolu, miks 2009. aastal on broneeritud viiest miljardist kroonist välja makstud vaid pisku.

Kõige suurem koormus nii ehitus- kui väljamaksete osas langeb aastatele 2010–2012, kui praeguseks broneeritud raha tegelikult ehitusturule paiskub.

Seda on keskkonnaministeerium oma prognoosides ka ette näinud ja tuginedes perioodi 2004–2006 kogemustele võime öelda, et rakendamine toimub plaanide kohaselt.

RAHA KASUTAMATA EI JÄÄ

ELi toetused ei ole päris kindlasti «kergelt tulnud» raha, mis on kingitusena Eestisse saabunud ning mille puhul ministeeriumide roll on see lihtsalt kiirelt laiali jagada ja ära kulutada.

ELi abiraha edukaks ja sihipäraseks kasutamiseks on Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel kokku lepitud täpsed raha eraldamise ja kasutamise reeglid – mänguruum peab olema igaühele mõistetav, sest iga vaidlus või ebaselgus võib pikendada projektide elluviimise aega või halvemal juhul tuua meile karistuseks tagasimakse.

Projektide rakendamise teeb keeruliseks erinevate nõuete mitmekesisus ja paberimajandusele kuluvad tunnid, aga seda enam on meil vaja pingutada – iga eurokroon tuleb Eestil ise koju tuua, kandikul meile rahapakke ei ulatata. Sellel rännakul peab jaguma tahet, kainet mõistust ja austust teineteise ja ühiselt kokkulepitud mängureeglite vastu nii Eesti riigil kui ka toetuse saajatel – ainult sünergias tekivad edulood.

Aastal 2004, seistes ELi uksel, olime silmitsi olukorraga, kus Euroopa Liit andis meile võimaluse käsutada tollal uskumatuna näiva summa, et kaasajastada oma vee- ja jäätmekäitluse infrastruktuure.

Tänaseks oleme suutnud perioodi 2004–2006 Euroopa regionaalarengu fondi raha keskkonna hüvanguks kasutada juba 98 protsendi ulatuses ning selle aasta juuni lõpuks peaks see näitaja tõusma peaaegu sajaprotsendiliseks.

Perioodi 2004–2006 ühtekuuluvusfondi rahaga on kaasajastatud ligi kolmandik kogu Eesti veeinfrastruktuurist ning ülejäänud kaks kolmandikku viiakse Euroopa Nõukogu direktiivi nõuetega vastavusse lähimate aastate jooksul.

Neile, kes juba tarbivad puhast joogivett, tundub see iseenesestmõistetavana, kuid samas on Eestis ikka veel linnu, kus puhas kraanivesi on luksus. Praegu oleme targemad ja kogenenumad kui 2004. aastal, eelmisel perioodil läbi tehtud õppetunnid ja omandatud teadmised sisendavad usku, et oleme võimelised ületama ka kõrgemaid tõkkeid – keskkonnaministeeriumi eesmärk on 2015. aasta lõpuks investeerida Eesti keskkonna hüvanguks kõik 12 miljardit krooni, mille abil katame tõenäoliselt siiski vaid esmased vajadused ning palju tööd jääb teha ka tulevikus.

Looduses vahelduvad küll aastaajad, kuid majanduskasvu pöördumine majanduslanguseks, börsikrahhid või kinnisvaramulli lõhkemine ei vähenda loodusele tähelepanu pööramise vajadust. Seepärast peamegi esmalt kümme korda mõõtma, et üks kord õigesti lõigata ehk kõikidest täna langetatud otsustest peavad kasu saama ka meie järeltulevad põlved.

Allikas:

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta