Tuult täis pikk päev lõppes jalgrattaga mere poolt lähenemisega. Pikk päev oli tuult täis ja rattur ei olnud veel küllalt väsinud. Kuid midagi oli sellest päevast ikka veel leidmata.

Rannamehest maameheks hakanuna tõi metsavaheline tee mind lõuna poole. Pikk põhjarannikut mööda veeretud päev ratta seljas oli saamas tuuliseks õhtuks. Loobu ja Arbavere vahel algas metsane teelõik, kus sain kiuslikust jahedast läänetuulest lõpuks rahu.

Ka Kaaren arvas tugevast tuulest midagi. Ta lendas madalalt piki teekoridori nii, et võta või linnu sabast kinni. Ju oli siis madalal puude vahel ilma tuuleta hea lennata. Hiljem üle õla vaadates jätkas ta madalalt ja ikka puude vahel piki teed.

Tollel päeval jõudsin lõpuks õnnelikult koju. Ka kaval kaaren jõudis kindlasti sinna, kuhu ta parajasti teel oli. Igatahes tõestas ta järjekordselt, et tegu on ühe targeima linnuga maa peal. Ja tuuline õhtugi ei viinud kavala kaarna lugu minust minema, sest siin ta nüüd on...

Arbavere, aprill, 1999.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!