Selle aasta 5.märtsil avaldas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) oma raporti „Keskkonnaalane väljavaade aastani 2030“. Raport analüüsib maailma keskkonnaalaseid trende ja näitab edaspidise poliitika vajalikke suundi.

Ilma tugevalt uuendatud keskkonnapoliitikata võime pöördumatult kahjustada oma koduplaneeti kui tervikut. Nimetatud raport kannab endas üleskutset tegutseda juba täna. Veel on võimalik võtta keskkonnateemad käsile ja lahendada need jätkusuutlikult. Tuleb leida kompromiss hetkel kasulike majandusotsuste ja pikaajaliste keskkonnamõjude vahel.

Aruanne analüüsib kriitilise tähtsusega keskkonnaprobleeme nagu kliima soojenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, veenappus ja saastatuse mõju tervisele.

Kasvuhoonegaaside emissiooni oodatav kasv võrreldes praegusega, saaks  olema 37% aastaks 2030 ja 52% aastaks 2050. Seda juhul, kui ei võeta kasutusele uut ja rangemat keskkonnapoliitikat. Õhusaaste sedavõrd oluline suurenemine tõstaks globaalset maakera temperatuuri 1,7-2,4°C. Kliima soojenemine tooks kaasa kuumalaineid, torme ja tugevaid üleujutusi. Kogu protsess oleks väga kulukas, kuna infrastruktuur oleks kahjustatud ja saagikus madalam. Kehvem õhukvaliteet mõjuks laastavalt tervisele. Nende inimeste hulk neljakordistuks, kes surevad enneaegselt just õhusaastest tingitud terviseprobleemide tõttu.

Aastaks 2030 suureneks oluliselt vajadus toidu ja biokütuste järgi. Et kasvavat nõudlust rahuldada oleks tarvis võtta kasutusele 10% rohkem põllumaad. Seega väheneks veelgi ala, millel saaksid eksisteerida ökosüsteemid kogu nende liigirikkuses. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine tooks kaasa ökosüsteemide nõrgenemise, kuna kaovad mitmed olulised lülid toitumisahelates. Ökosüsteemid oma liigirikkusega toetavad majandust ja on otseses seoses inimeste heaoluga.

Vee kasutamine järgimata jätkusuutlikkuse põhimõtteid, vähendaks elutegevuseks vajaminevaid ressursse sama ohtlikult nagu ka kliima soojenemine. Aastaks 2030 lisanduks veekriisi aladele veel miljard inimest.

Oluline on alustada läbirääkimisi ja saavutada tulemusi. Kindlasti on keskkonnaga arvestamine võimalik, vajalik ja taskukohane. Keskkonnakitsele tehtud kulutused suurendavad pikas perspektiivis majanduslikku jõudlust ja vähendavad kulusid tervishoiule.  Tegevusetusel on palju kõrgem hind.

OECD aruande põhjal on jätkusuutliku majanduse juures mõttekas kasutada keskkonnamaksusid tarbijatele, keskkonnatasusid tootjatele, arukat emissioonidega kauplemist, tõhusat vee hinnapoliitikat, keskkonnaohtlike tegevuste toetamise lõpetamist, ökoinnovatsiooni soodustamist ning turuseadustel põhineva keskkonnapoliitika rakendamist. Vajalikud on ka selge ökomärgistamine, keskkonnaalase info parem liikumine, investeerimine teadusuuringutesse ning nende teadmiste rakendamisse. Tehnoloogiline areng aitab kaasa sobivate lahenduste leidmisele.

OECD üks kõige ambitsioonikamaid eesmärke on kasvuhoonegaaside emissiooni stabiliseerimine. Eesmärgiks on võetud stabiliseerida CO₂ emissioon 450ppm (miljondikosa) kontsentratsioonitaseme juures. Selleks peaksid riigid suutma vähendada oma CO₂ õhku paiskamist 39% võrra.

2008.aasta aruanne kujutab endast 2001.aasta aruande laiendatud versiooni. Räägitakse koostegutsemise võimalikkusest ja vajalikkusest nii globaalses kui ka lokaalses mõttes.

OECD kujutab endast 1961.aastal loodud otseinvesteeringutega tegelevat organisatsiooni. OECD teeb tihedat koostööd kaubandus- ja tööstusringkondadega, kodanikeühendustega ning ka valitsusväliste organisatsioonidega.  Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni eesmärkideks on jätkusuutlikkus majanduses, läbipaistvus valitsemises, avatud infoühiskond ja kodanike kaasamine.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta