“Kui me seda piltlikult ette kujutame, siis koristati kokku ca 40 kaubavagunitäit jäätmeid,“ ütles Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist Moonika Aunpuu. Keskkonnaamet korraldas eelmisel aastal prahikoristamist viiel objektil üle Eesti ning lisaks ka nelja jääkreostusobjekti koristamist.

Suuremad prahikoristusobjektid asusid eelmisel aastal Põlvamaal Marimäel ja Moostes, Tartumaal Alatskivi ja Ülenurme vallas ning Virumaal Tapal. Valdavalt oli tegu ehitus- ja olmejäätmete, mööbli, sõidukite rehvide jmt. Suuremad ohtlike jäätmete koristusobjektid asusid Jõhvis, Maardus ja Narvas.

Saastajaid ootab tabamisel kopsaks trahv

Keskkonnaamet tuletab meelde, et nii kodune kui ettevõtte jäätmekäitlus peab olema õigesti korraldatud. Jäätmeid ei tohi viia lihtsalt silma alt ära, vaid need tuleb anda üle prügifirmadele, kellel on vastavate jäätmete käitlemise luba. Kui elanikel tekib küsimusi jäätmete käitlemise osas, siis tuleks läbi lugeda kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri või otsida infot linna- või vallavalitsuse veebilehelt.

Saastaja tabamisel ootab süüdlast kuni 1 150 euro suurune trahv, juriidilist isikut on loata jäätmekäitluse eest võimalik karistada kuni 30 korda suurema trahviga. Kindlasti hoitakse sellistel korrastatud kohtadel silma peal ja juhul kui avastatakse keegi, kes sinna värske jäätmekoorma viib, tuleb tal oma praht ise ära koristada ning vastav trahv tasuda.

Kui vaatamata tõhusale naabrivalvele ja keskkonnainspektorite tööle riigi omandis olevatel maadel asuvatele jäätmehunnikutele omanikku ei leita, siis asub koristamist korraldama Keskkonnaamet.