Haruldaste ja liigirikaste poollooduslike koosluste säilimisse saab anda oma panuse iga maaomanik, kelle kinnistul see asub. Riik toetab alade taastamis- ja hooldustöid.

Poollooduslikud ehk pärandkooslused on loodusliku elustikuga niiduelupaigad, mida on järjepidevalt niidetud või karjatatud. Lisaks kaunile maastikule iseloomustab neid suur taimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste liikide rohkuseks. Nii on Eestis poollooduslikud kooslused oluliseks kasvupaigaks ligi 700 taimeliigile, samuti paljudele putukatele, linnu- ja loomaliikidele.

Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Selleks, et liigirikkust säilitada või tõsta, tuleb alasid pidevalt hooldada – niita ja loomadega karjatada. Ajalooliselt on Eestis hooldatud loopealseid, puisniite, puiskarjamaid, rannaniite, luhtasid ning nõmmesid. Ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad, kadastuvad, roostuvad ning neile omane liigikoosseis muutub ja väheneb.

Seoses põllumajanduse intensiivistumise, rohumaade kultuuristamisega ja senise traditsioonilise hooldusvõtte lakkamisega on hooldatavate poollooduslike koosluste pind vähenenud sedavõrd, et see on seadnud ohtu mitmete liikide säilimise. Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamiseks on riik asunud toetama poollooduslike koosluste taastamist.

„Eriti ajakriitiliseks on muutunud loopealsete ja puisniitude taastamine, kuna praegu hoolduses olevate alade pindala ei ole piisav nende elupaikade elustiku säilimiseks Samas on paranemas rannaniitude ja lamminiitude seisund tänu viimaste aastate taastamis- ja hooldamistöödele. Seega tuleb senisest suuremat tähelepanu edaspidi pöörata just puisniitude ja loopealsete taastamisele ja hooldamisele,“ lausus Gunnar Sein, Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist.

Riik toetab poollooduslike koosluste kasutusse võtmist. Taastamistegevustena toetatakse võsaraiet, pilliroo või mätastunud rohustu hekseldamist, puude liituvuse vähendamist ning karjaaedade rajamist. Gunnar Seini sõnul suurendati tänavu 25% võrra loopealsete ja puisniitude taastamistoetusi, et tõsta huvi just nende elupaikade taastamise vastu. Taastamistoetust saab maaomanik või rentnik taotleda Keskkonnaametist 22. maini.

Looduskaitse arengukava näeb ette, et aastaks 2020 tuleb hooldada Eesti kaitstavatel aladel 45 000 hektarit poollooduslikke koosluseid tagamaks alade säilimine. 2016. aastal oli hooldatud koosluste pindala 30 000 hektarit.

Hooldamistegevusteks loetakse karjatamist ja niitmist koos niite koristamisega ning selle tarbeks saab maaomanik või rentnik taotleda toetust PRIA-st samuti kuni 22. maini. Keskkonnaamet kinnitab eelnevalt toetuse taotluse ja määrab alade hooldamistingimused.

Täpsem info poollooduslike koosluste, hoolduskavade ja toetuste kohta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta