Värvilised sügislehed puudel-põõsastel pakuvad meile silmailu ja loovad meeleolu. Aiapidajale seevastu on maha langenud lehtede riisumine justkui igasügisene kohustus. Soovitame liigse usinuse asemel lähtuda põhimõttest „nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik“.

Üldjuhul ei tasu lehtede riisumisega üle pingutada. Varisevad lehed on looduse aastaringi loomulik osa. Maapinnale jäetud lehed kõdunevad aja jooksul ning sedasi jõuavad taimedele kasvuks vajalikud ained mulda tagasi. Lehed väetavad mulda loomulikul viisil, hoiavad niiskust ja varise-kõdu-mulla struktuuri. Vähem lehti riisudes hoiad aia elurikkust. Katva lehevaiba all elavad ja talvituvad tolmeldajad ja teised väikeorganismid.  

Vähem kasutatavates aiaosades võib lasta lehtedel olla maapinnal järgmise kevadeni või võimalusel kujundada mõni aiaosa selliselt, et varisenud lehed jättagi maapinnale. 

Eelista lehtede purustamisele riisumist. Riisumine hoiab lehed tervena, kaitstes seal olevaid väikeorganisme. 

Lehed tasub eemaldada käiguteedelt ja nende lähiümbrusest, et teed ei muutuks libedate lehtede tõttu ohtlikuks.   

Kui aias on probleeme mõne kahjuriga (nt hobukastani-keerukoi), on kahjuri leviku takistamiseks vaja nakatunud lehed järjepidevalt kokku koguda ning need korralikult kompostida või põletada. Samuti, kui piirkonnas levivad võõrnälkjad nagu näiteks hispaania teetigu, tuleb pidevalt kontrollida nälkjate võimalikke peitumiskohti (põõsaalused, servaalused) ning need korrastada. Leitud võõrnälkjad ja nende munad aga hävitada.  

Aiajäätmed (riisutud lehed ja muud taimematerjal) komposti oma aias või kasuta aiajäätmetele mõeldud lahendusi, mida pakub kohalik omavalitsus. Aiajäätmeid ei tohi viia metsa, võsa vahele või jäätmaale, sest nii võid tahtmatult levitada võõrliike ja kahjureid. Lehtede vahel võivad peita end võõrnälkjad või looduslikku tasakaalu ohustavate taimede seemned, nt kanada kuldvits. 

Mida teha lehtede riisumata jätmisest vabaneva ajaga – veeda see omale meelepärasel viisil! 

Sarnased artiklid