Huvi keskkonnatemaatika vastu on Eestis viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Kuna nõudlus keskkonnahoidlikult toodetud ja turustatud kaupade ning teenuste järele kasvab, on keskkonnaküsimustega arvestamine muutunud oluliseks konkurentsis püsimise argumendiks.

Organisatsiooni keskkonnalase tegevuse plaanipärasel korraldamisel ja parendamisel on sobivaks vahendiks keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) rakendamine. Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni üldisest juhtimisest, mille eemärk on kontrollida, vähendada ning ennetada organisatsiooni tegevusest tulenevat keskkonnamõju. KKJSi võib rakendada kas formaalselt - vastavat sertifikaati taotledes, või mitteformaalselt - konkreetseid keskkonnalaseid ülesandeid täites.

Tuntumad keskkonnajuhtimissüsteemid on Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni poolt loodud standard ISO 14001 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 761/2001 tuginev keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem EMAS (ingl. k. Eco-Management and Audit Scheme). Kui ISO 14001 on tuntud üle kogu maailma, siis EMASi rakendamine on levinud peamiselt Euroopas.

EMAS määruse nõuded ühtivad suures osas ISO 14001 standardi nõuetega. Suurimaks erinevuseks võib pidada seda, et EMAS määrus nõuab ka avalikkusele suunatud keskkonnaruande koostamist. Keskkonnaaruanne sisaldab organisatsiooni tegevusega seotud oluliste keskkonnaaspektide ja -mõjude, keskkonnaeesmärkide ning keskkonnategevuse tulemuslikkuse ülevaadet.

EMASi kohase ametliku tunnustuse saamiseks peab organisatsioon rakendama nõuetekohase KKJSi, koostama keskkonnaaruande ning seejärel laskma need akrediteeritud tõendajal auditeerida. Peale tõendaja kinnituse saamist tuleb süsteemi registreerimiseks pöörduda pädeva asutuste poole, kes teeb lõpliku otsuse organisatsiooni sobivuse kohta. Otsuse tegemisel arvestatakse erinevate huvirühmade ja (keskkonna)järelevalveasutuste seisukohtadega. EMAS süsteemi kohaselt registreeritud organisatsioonidele väljastab pädev asutus sertifikaadi, mis kehtib kolm aastat. Vahepealsel perioodil tuleb iga-aastaselt uuendada keskkonnaaruandes sisaldavaid andmeid ning lasta need tõendajal kinnitada. Eestis täidab pädeva asutuse ülesandeid Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus (www.keskkonnainfo.ee)

Algselt oli EMAS mõeldud ainult tööstussektori ettevõtetele, kuid alates 2001. aastast võivad süsteemiga ühineda ka kõikide teiste sektorite organisatsioonid (nt kohalikud omavalitsused, koolid, ametkonnad jne). 2009. aasta märtsi kuu seisuga on Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides kokku 4320 organisatsiooni ning 6886 erinevat tegevuskohta, mis on EMAS-i kohaselt registreeritud. EMAS süsteemi rakendamine on populaarne Hispaanias, Itaalias, Portugalis ning küllaltki levinud ka Kesk-Euroopas (Saksamaa, Austria, Belgia). Meile lähematest riikidest võib esile tuua Soome, Rootsi ja Taani, kusjuures Kopenhaagenis asuv Euroopa Keskkonnaagentuur oli üks esimesi EL-i asutusi, kellele väljastati EMAS sertifikaat. Kuigi keskkonnajuhtimissüsteeme seostatakse eelkõige just tööstusettevõtetega, siis viimaste aastate arengud näitavad, et järjest suuremat huvi EMASi vastu tunnevad ka avaliku sektori organisatsioonid, sh erinevad Euroopa Liidu institutsioonid. Alles hiljuti registreeriti Euroopa Parlamendi hooned Brüsselis, Luksemburgis ja Strasbourg’is.

Keskkonnajuhtimissüsteemid Eestis

Tõsisem huvi keskkonnategevuse süsteemse arendamise ja täiustamise vastu tekkis Eesti organisatsioonidel alles kümmekond aastat tagasi. 1990-ndate aastate lõpust on standardiseeritud KKJSde rakendamine pidevalt kasvanud. Valdav osa siinsetest organisatsioonidest on eelistanud ISO 14001 standardile vastavat KKJSi. Kui 1990-2000. aastatel oli edumeelseid ettevõtteid veel vähe, siis 2009. aasta alguse seisuga on Eestis juba 269 ISO 14001 standardi kohaselt sertifitseeritud ettevõtet.

EMAS määruse kohase KKJSi rakendamise võimalus avanes Eestis alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal. Sarnaselt teiste Eestiga samal ajal Euroopa Liiduga liitunud riikidega, on EMAS-süsteemi rakendamine osutunud siinsete organisatsioonide seas küllaltki tagasihoidlikuks. Eestis on hetkel 2 ettevõtet, kellele on väljastatud vastav sertifikaat.

Avalik sektor, kelle kogutarbimine moodustab väga suure osa sisemajanduse koguproduktist, võiks ka Eestis senisest enam mõelda KKJSde rakendamisel peale. Läbimõeldult ja teadlikult tegutsedes saab kontoritööd tegev asutus oma tegevusest tulenevat keskkonnamõju vähendada ning läbi keskkonnahoidlike hangete ja ostude mõjutada turgu säästlikkuse suunas.
___________________________________
Autor ja lisainfo:
Hedi Leomar
Keskkonnaministeerium Info- ja Tehnokeskus
EMAS ja ökomärgise peaspetsialist
673 7596 Hedi.Leomar@ic.envir.ee

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta