Keskkonnaministeeriumis on valminud kliimamuutustega kohanemise arengukava eelnõu, milles kirjeldatakse valdkonna olulisemaid probleeme ja ennustatakse erinevate stsenaariumite põhjal kliimat ja kliimamuutuste mõjusid Eestis aastani 2030. Eelnõu väljatöötamist alustati eelmise aasta märtsis.

Kliimamuutuste tõttu suureneb maismaa ja merealade temperatuur ning muutub sademete hulk ja jaotus. See toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, rannikuerosiooni ohu ning raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused.

Eestis pole kliimamuutused küll nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma riikides, kuid ka siin kaasnevad sellega sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine. Uue arengukavaga soovitakse kliimamuutustest tingitud ohte paremini ette näha ja nendega arvestada. Ühtne strateegia peaks tulevikus aitama paremini planeerida tegevusi erinevates valdkondades ja suurendada valmisolekut kliimamuutustega toimetulekuks.

Arengukavaga on seatud kaheksa alaeesmärki vastavalt kaheksas prioriteetses valdkonnas (nt looduskeskkond, planeeringud ja maakasutus, taristu ja ehitused jne). Iga eesmärgi saavutamise jaoks on lahti kirjutatud selleks vajalikud meetmed. Näiteks looduskeskkonna valdkonnas tuleb liikide mitmekesisuse tagamiseks ennetada võõrliikide sattumist loodusesse, kaardistada kliimamuutustest ohustatud liigid, tagada maastike mitmekesisus ja looduskaitse korraldus jms. Tervise ja päästevõimekuse valdkonnas kaasajastataks päästevarustust, ilmastiku seire- ja prognoosisüsteeme ning koolitataks valdkonna spetsialiste jne.

Arengukava elluviimise eest vastutab Keskkonnaministeerium, kava aitavad ellu viia erinevate valdkondade ministeeriumid. Riigieelarvest tulenevad rakendamiskulud on prognoosi kohaselt ca 45 miljonit eurot.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta