Keskkonnaministeeriumi tellimusel valmis digitaalsest õppematerjalist ja Eesti maavarade näidistest koosnev komplekt ’Eesti maapõue aarded’, mis lükkab ümber arvamuse, justkui oleks Eesti maavarade poolest vaene.

Eestis on mitmeid selliseidki maavarasid, mille järele on maailmas suur nõudlus nagu näiteks fosforiit, magneesium ja haruldased muldmetallid. Aga meil leidub palju muudki – nt graniiti, dolokivi ja koguni laulvat liiva.

Sõltume maapõue ressurssidest rohkem, kui seda endale teadvustame. Isegi lõhnaõli Chanel No 5 koostisesse kuulub kõige muu kõrval ka pisut põlevkiviõli. Põlevkivisaadusi võib leida ka juukselakist, pesupulbrist ja juuksevärvidest.

Keskkonnaminister Siim Kiisler soovib, et õpilased tunneksid Eesti maavarasid ja teaksid, kuidas neid kasutatakse. „Selleks ongi neil vaja maavarasid lähedalt uurida ja käega katsuda, et õppida põlevkivil ja paekivil vahet tegema,“ ütles Kiisler.

Tallinna Reaalkooli geograafiaõpetaja Piret Karu sõnul on õpilaste teadmised maavarade kasutamise kohta üsna napid. „Mulle tundub, et kõik päriselu teemad, sh tootmine ja majandamine, on õpilastele kauged. Need teemad on aga vajalikud, sest tahame ju kasvatada vastutustundlikke kodanikke ja tulevasi otsustajaid,“ märkis Karu. 

Geograafiaõpetaja Piret Karu hakkab uusi õppematerjale kasutama 7. klassi ja 9. klassi geograafiatunnis ning 6. klassi loodusõpetuse tunnis. Piret Karu näeb Eesti maavaradega täidetud purkides ka head eeskuju, mille järgi saavad õpilased luua oma kollektsiooni – koguda õppekäikudel maapõuevarade näiteid ja kirjutada lood juurde.

Õppekomplektide jaotuspunktidena tegutsevad keskkonnaameti maakondlikud keskused. Hetkeseisuga on komplekte piiratud koguses ja sestap saavad need esmajärjekorras Geograafiaõpetajate Liidu liikmed. Kui huvi komplektide vastu on suur ja kõigile soovijatele ei jätku, siis kaalub ministeerium nende juurde tellimist. Senikaua on koolidel, kuhu komplektid ei jõua, võimalik neid laenutada kohalikust keskkonnaametist.

Digitaalse õppematerjali leiab siinsel aadressil.  Kõik huvilised on oodatud külastama.

Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.