Keskkonnaministeeriumis on valmimas metsaseaduse muutmise eelnõu, millega seoses on üles kerkinud mitmeid küsimusi, millele anname põhjalikud vastused.

Metsaseaduse muudatustega soovitakse soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie -  kasutamist, leevendades nendele seatud piiranguid. Samuti on võetud eesmärk lubada raiuda majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid vanuses, mis võimaldab toota maksimaalset omanikutulu. Plaanis on muuta vääriselupaiga õiguslikku sisu nii, et oleks võimalik ka nende alade kaitse, mis seni on seaduse mõiste alt välja jäänud. Olulise muudatusena on kavas välistada ka olukord, kus metsaomandi kasutamine on seatud sõltuvusse piirinaabrite otsustest ja tegevusest.

Kas muudatustega eemaldutakse säästva metsanduse põhimõttest?

Riigikogu kinnitas Eesti metsapoliitika juba 1997. aastal ning kogu ülejäänud areng metsanduses on toimunud kõiki huvigruppe aktiivselt kaasates ja Riigikogu kinnitatud suuniste alusel. Metsa kasvatamise ja majandamise kõrval on algusest peale peetud oluliseks ka metsade kaitset. Seejuures metsanduse ja looduskaitse arengukavades aastani 2020 seatud eesmärk võtta range kaitse alla vähemalt 10% Eesti metsamaast on juba praegu saavutatud.

Tänaseks saame öelda, et kokku on meil ca 26% metsadest erinevate kaitsepiirangutega, kus saab kaitse-eeskirjadega seada metsa majandamisel metsaseadusega sätestatust erinevad tingimused. Kokku on eesti metsadest range kaitse all veidi üle 10% ning nendes metsades on täielik majandamispiirang. Keskkonnaministeerium toetab ja aitab igati kaasa jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtetest kinnipidamisele.

Kas lubatud raiemahud ületavad metsa juurdekasvu?
Eesti metsade juurdekasv on Keskkonnaagentuuri värsketele andmetele tuginedes viimastel aastatel olnud üle 15 miljoni tihumeetri. Raiemaht on viimasel kümnel aastal olnud keskmiselt 8 miljonit tihumeetrit. Seni kõige suurem on olnud see 2014. aastal, kui küündis 10,3 miljoni tihumeetrini. Seega ei ole põhjust rääkida raiel juurdekasvu mahtude ületamisest. Keskkonnaministeerium toetab ja aitab igati kaasa jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtetest kinnipidamisele.

Metsade uuendamisele pööratakse pidevalt tähelepanu. Kui riigimetsades toimub üldjuhul metsade uuenemine läbi istutamise, siis erametsades kasutatakse võimalust ka looduslikuks uuendamiseks, sellele vajadusel kaasa aidates. Mõlemad praktikad täidavad uue metsa tekke eesmärki. Järjest enam on ka erametsaomanikud valinud kiirema tee metsade uuendamiseks ning eelmistel aastatel on ka erametsades istutatud umbes 4000 ha uut metsa. 

Kas kuusikute raievanuse alandamisega kaasneb ulatuslik lageraie?

Kuuse raievanust alandatakse ainult majandatavate metsade viljakate boniteediklasside (Ia, I) kuusikutes, mis moodustavad metsaregistri andmetel Eesti metsadest alla 6%. Raievanuseid alandatakse, et raie lubamise alused oleksid kõigile üheselt mõistetavad. Täna kehtiva metsaseadusega seatud raievanused ei võimalda alati majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid optimaalses eas kasutusse võtta, seetõttu väheneb puistute tootlikkus ning juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet.

Hetkel peavad raiutavad kuusikud olema minimaalselt 80 aastat vanad, eelnõu kohaselt saaks raiet lubavaks vanuseks olema Ia boniteediklassis 60 aastat ning I boniteediklassis 70 aastat. Oluline on märkida, et üle 80% erametsade ning 55% riigimetsa Ia ja I boniteediklasside kuusikutest, mis raievanuse alandamisel oleksid justkui täiendavalt raieküpsed, on juba praegu võimalik raiuda küpsusdiameetri alusel.

Täiendav võimalus raieks tekib metsaregistri andmetel ligi 4200 hektaril ehk vähem kui 0,2% Eesti metsadest. Seega muudatuse mõjul ei kaasne kindlasti Eesti metsades ulatuslikku lageraiet, mille eest ekslikult hirmutatakse. Oluline on märkida ka, et minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku raiuma, tal jääb alati õigus oma metsa kauem kasvatada.

Selleks, et metsaomanik eelistaks lageraiele kasutada teisi raieliike, oleme leevendamas turberaietele ja valikraiele seatud piiranguid. Näiteks paindlikuma turbaraie puhul muutub metsa uuenemine kiiremaks, mille abil on metsaomanikul lihtsam raietegevusi järk-järgult teostada ning surve lageraie tegemiseks väheneb. Metsaelustiku mitmekesisuse säilitamiseks kehtestatakse vastukaaluks raienormide leevendamisele säilikpuude jätmise kohustus ka turbe- ja valikraietel.

Kas kuusikute raievanust langetatakse elurikkust kaitsmata?

Metsaseaduse muudatuste välja töötamisel lepiti huvigruppide üksmeelel kokku, et koos viljakate kuusikute raievanuse langetamisega astutakse selgeid samme laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks. Sellest on ministeerium on ka kinni pidanud ning pidevalt teemaga tegelenud. Vastavalt 2016. aasta veebruaris tehtud Asko Lõhmuse analüüsile oli selle tegemise hetkel  puudujääke veel loo-, sooviku-, laane- ja salumetsa tüüpides. Keelates raie hoiualade Natura metsaelupaikades, on neist kahe tüübi – loo- ja soovikumetsa – vajakud tänaseks kaetud ning laane- ja salumetsa vajakud on vähenenud vastavalt 2600 ja 2100 hektari võrra.

Lisaks on analüüsitud muid meetmeid vajakute vähendamiseks, kuid tegemist on alles käimasoleva protsessiga. Näiteks valmis sel sügisel kaitsealadel riigimaal salu- ja laanemetsade vajakute katmise võimaluste analüüs. Välja on valitud vastavate metsatüüpide kompaktsed alad, mida on võimalik erinevate meetmete abil majandamisest välja arvata. Salumetsade vajakute katmiseks võib vajalikuks osutuda päris uute kaitsealade moodustamine, mida plaanitakse teha riigimaadel. Lisaks inventeerib RMK viljakates metsatüüpides täiendavaid vääriselupaiku ka majandusmetsades.

Muudatustega tõhustatakse ja kaasajastatakse ka vääriselupaikade kaitset. Viies metsaseaduses vääriselupaiga mõiste tagasi algsele kontseptsioonile, on vääriselupaikadeks taas loetud ka suuremad kui 7 ha ja piiranguvööndites asuvad vääriselupaigad. Pindalaliselt on lisandunud umbes kolmandik. Lisaks riigimaadele muudetakse vääriselupaikade kaitse kohustuslikuks ka avalik-õiguslike juriidiliste isikute maadel.

Kas huvigrupid on protsessi kaasatud ainult näiliselt ning Keskkonnaministeerium on keskkonnaorganisatsioonidele antud lubadusi murdnud?

Metsaseaduse uuendamise puhul on nii sel korral kui ka varasematel kordadel alates väljatöötamiskavatsuse etapist, kus rääkisime kavandatavate muudatuste eesmärgist, huvigruppidega tehtud sisulist koostööd ning kaastatud on olnud nii keskkonnaorganisatsioonid kui metsaomanike esindusorganisatsioonid. 18. mail toimunud metsandusnõukogu kohtumisel ja sellele järgnenud väiksema ringi kohtumistel keskkonnaorganisatsioonidega jõuti ühisele arusaamisele, et kõik metsaseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses väljatoodud probleemid vajavad lahendamist seaduse tasandil.

Kõige teravamalt avalikkuse tähelepanu pälvinud kuusikute raievanuste teemas tõdesid huvigrupid, et viljakates kasvukohatüüpides on väärtusliku puidu saamiseks kuusikute raievanuse langetamine vajalik ja majanduslikult põhjendatud, kuid raievanuste vähendamisega peab kaasnema kompensatsioonimehhanism elurikkuse heaks.

Kokkulepe vormistati kohtumise protokollis: seome I ja Ia boniteedi kuusikute raievanuse langetamise laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmise protsessiga, mille keskkonnaministeerium kirjeldab metsaseaduse muutmise eelnõu seletuskirjas.

Sellest on ministeerium on ka kinni pidanud. Septembris huvigruppidele saadetud seaduse eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud konkreetsed tegevused vajakute katmiseks ning lisaks on alates suvest paralleelselt vajakuid ka reaalselt kaetud. Kui suve hakul oli veel puudujääke loo-, sooviku-, laane- ja salumetsa tüüpides, siis tänaseks on kaetud kõik range kaitse puudujäägid loo- ja soovikumetsa osas ning laane- ja salumetsa tüüpides on vajakud vähenenud vastavalt 2600 ja 2100 hektari võrra.

Lisaks on analüüsitud muid meetmeid vajakute vähendamiseks, kuid tegemist on alles käimasoleva protsessiga. Näiteks valmis sel sügisel kaitsealadel riigimaal salu- ja laanemetsade vajakute katmise võimaluste analüüs. Välja on valitud vastavate metsatüüpide kompaktsed alad, mida on võimalik erinevate meetmete abil majandamisest välja arvata. Salumetsade vajakute katmiseks võib vajalikuks osutuda päris uute kaitsealade moodustamine, mida plaanitakse teha riigimaadel. Lisaks inventeerib RMK viljakates metsatüüpides täiendavaid vääriselupaiku ka majandusmetsades.

Väited, et huvigruppidele on tagasiside saatmiseks antud aega vaid "ülehomseni", on valed. Keskkonnaministeerium on kogu protsessi vältel saatnud huvigruppidele tagasisideks erineva mahuga materjale erineva vastamistähtajaga, kuid kordagi ei ole aega antud vaid kaks päeva.

Hetkeolukorrast
Seadusemuudatused on kooskõlastamisel justiitsministeeriumis ning kõigi eelduste kohaselt võiks jõuda valitsuse lauale arutamiseks tuleva aasta alguses. Olukord, kus keskkonnaorganisatsioonid on kokkuleppest taganenud, on kahetsusväärne, kuid ootame neid tagasi laua taha sisulist arutelu pidama.

Rohkem infot metsaseaduse muutmise kohta leiab siit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta