Keskkonnaministeerium plaanib kiirkorras vastu võtta määruse muudatust, mis võimaldaks teha kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites sanitaarraie nime all lageraiet, mis kaitsealadel on reeglina keelatud. Kaitsealade elurikkust tõsiselt ohustavat eelnõu ei ole saadetud kooskõlastamiseks ühelegi huvigrupile. Keskkonnaühendused soovitavad ministeeriumil muudatustest loobuda.

Plaanitav määruse muudatus võimaldaks teha näiteks tormi tagajärjel kahjustada saanud kaitsealuses metsas kergekäeliselt lageraie, väites, et tegemist on sanitaarraiega. Nõnda võib oluliselt kahjustada kaitsealust objekti ning metsa bioloogilist mitmekesisust.

“Kui avalikkust püütakse sageli rahustada kõlava väitega, et suur hulk Eesti metsadest on kaitse all, siis tegelikkuses sünnivad keskkonnaministeeriumis paraku üha uued eelnõud kaitsealadel raietingimuste leevendamiseks ning raiesurve kaitsealustele metsadele aina suureneb,” selgitas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür. “Keskkonnaühendused on nördinud, et viimase aja suurest avalikust huvist Eesti metsa käekäigu vastu hoolimata surub keskkonnaministeerium taaskord kabinetivaikuses ning kiirustades läbi olulisi ning loodust ohustavaid muudatusi, vaevumata neid eri huvigruppidele selgitama või nende arvamust küsima,” lisas Tüür.

Keskkonnaühendused esitasid täna ministeeriumile oma seisukoha, kus rõhutavad lisaks eelmainitule, et ministri määrusega kaitsealade kaitsekorra leevendamist ei saa pidada sobivaks õigusloomeks. Samuti juhivad ühendused tähelepanu, et planeeritavad muudatused ei ole kooskõlastatud ühegi huvigrupiga ning muudatuste koostajate hulgas ei ole ühtegi looduskaitse valdkonna ametnikku ega spetsialisti. Ühenduste esitatud seisukoha leiab siit.

Kõnealuse metsa majandamise eeskirja muudatus riputati eelnõude infosüsteemi vaid viieks tööpäevaks ning saadeti kooskõlastamiseks üksnes ministeeriumidele. Peale kinnitamist peaks määrus jõustuma 1. septembril 2017. Lisaks on ministeerium hiljaaegu koostanud vääriselupaikade määruse muutmise eelnõu, millega samuti huvigruppe kaasamata olulisi muutusi planeeritakse. Näiteks saab erametsas asuvat haruldaste või ohustatud liikidega vääriselupaika keskkonnaregistrisse kanda edaspidi üksnes maaomaniku nõusolekul.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta