Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek’i kommentaar seoses Eesti Rehviliidu poolt korraldatud protestiaktsiooniga.

  • Jäätmed
  • 19. veebruar 2016
  • Pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

"Parim lahendus probleemile on see, et kõik osapooled täidavad jäätmeseadusest tulenevaid kohustusi ning on tagatud piisav järelevalve. Rehvitootjad peavad vastutama selle eest, et vanarehvid saavad käideldud, mitte ei kuhjata neid hunnikusse, nagu see praegu toimub," ütles Peeter Eek.

"Samuti peavad rehvide tootjaid esindavad rehviorganisatsioonid hakkama koguma teenustasusid, mis tegelikud käitluskulud ka katab. Täna on Eestis rehvide käitlemisel kogutav summa 45-75 eurot tonn. Võrdluseks – Soomes on teenutasu 200-230 eurot tonni kohta. Seega on erinevus 3-4 kordne, samas on rehvitootjate ülesanded enam-vähem samad," leidis Eek.

Kui kaugmüüjad (reifendirect.de jt) liituvad rehviorganisatsioonidega ja maksavad teenustasu, nagu see tänasel tasemel on, ei lahenda see kuhjunud probleeme, sest senised teenustasud ei kata ära tootjavastutusega seotud kohustuste kulusid.

Keskkonnainspektsioon on rehviprobleemiga jõuliselt tegelemas. Hetkel tegeletakse nelja suurema rehvi kaugmüüjaga. Nende seas ka nt Reifendirect.de, kes liitub tootjavastutusorganisatsiooniga lähiajal.

Keskkonnainspektsioonis on hetkel käimas menetlus mõlema organisatsiooni (MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus) osas, kuna nad keeldusid eelmise aasta lõpus tagasi võtmast vanarehve. Rehvide vastuvõtmisest keeldumisega ei täida tootjate ühendus oma rehvide tagasivõtmise kohustust, mis on jäätmeseaduse rikkumine.

Vanarehvide taaskasutamisest lühidalt

Laiendatud tootja vastutuse põhimõte kehtib rehvidele 2005. aastast alates.

Taaskasutuse eest vastutavad tootjavastutusorganisatsioonid. Eestis on neid kaks: MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus.

Teenuse hinda hoitakse madalal. Näiteks Soomega võrreldes on teenustasu 3-4 korda madalam (200-230€/t vs 45-75€/t).

Eestis tekib aastas ligikaudu 10 000 tonni vanarehve.

Varasematel aastatel kasutati hakitud vanarehve prügimägede katmisel. Hetkel on need tööd lõppenud.

Tegevuse on lõpetanud ka Kundas asuv rehve AS Hansa Biodiislile kuuluv vabrik, mis ümbertöötles rehve pürolüüsi meetodil. Paraku töötles tehas valdava osa ajast Soomest toodud rehve, kuna sealsed tellijad suutsid maksta kõrgemat teenustasu. Praegu on tehases käimas pankrotimenetlus.

Praegu makstav taaskasutuse tasu ei kata reaalseid käitluse kulusid.

Teenusepakkujad ei suuda rehve käidelda. Tulemus on see, et rehvid kogunevad teatud tootjavastutusorganisatsioonide teenuse pakkujate kogumisplatsidel ja reaalne taaskasutamine on väheldane.

2014. aasta seisuga on vaheladustatud vanarehve üle Eesti ca 30 000 tonni.

Varasematel aastastel purustati rehvid rehvipurustis ja saadud haket sai kasutada näiteks prügilate sulgemisprojektides. Tänaseks on MTÜ-le Rehviliit kuulunud ja riigi toetusega soetatud rehvipurusti amortiseeritud, samas on ka prügilate sulgemistööd lõppenud.

Rehviorganisatsioonidele pidi olema selge, et alates 2013. aastast rehvihaket prügilate sulgemisega seotud projektides taaskasutada ei saa, seega pidid nad leidma alternatiive. Tekkekoguseid arvestavaid lahendusi ei ole rehviorganisatsioonid oma lepingupartnerite kaudu suutnud siiani luua.

Praegu on küll mitmeid ettevõtteid, kes rehvide taaskasutuslahendusi plaanivad, kuid ka need ettevõtted vajavad eelkõige garantiisid koguste ja teenustasude osas, mida ei saa anda riik, vaid rehviorganisatsioonid.

Üks võimalik lahendus oleks, et tootjad rajavad suure tehase, mis toodaks rehvidest eri fraktsioonides kummipuru ja sellest erinevaid uusi tooteid (kummimatid, asfaldisegud jms). See eeldab tööd arendajatega ja rehviorganisatsioonidel selgeid garantiisid koguste ja hinna osas. Teiste võimalustena tulevad kõne alla ka teatud koguste põletamine jäätmepõletustehastes või nende käitlemine pürolüüsi teel.

EASi toetusega rajas AS Hansa Biodiisel 2010. aastal Kundasse rehvide pürolüüsi tehase, mis oli võimeline töötlema 10 000 tonni rehve aastas ehk katnuks Eesti vajaduse. Paraku töötles tehas valdava osa ajast Soomest toodud rehve, sest tellijad maksid teenuse eest kõrgemat hinda kuna kogutakse märksa kõrgemat teenustasu. Juba paar aastat tagasi läks see tehas pankrotti ja pankrotivara edasine saatus on teadmata.

Lahendused:

Tootjavastutusorganisatsioonid peavad tagama, et teenustasud, mis nad tootjatelt koguvad, on adekvaatsed, ehk katavad reaalselt turuhindade alusel nende tegevuskulud.

Õiguslik surve tootjatele – Keskkonnainspektsioon peab nõudma vaheladestatud kogused võimalikult kiiresti käidelda.

Keskkonnainspektsioon peab rohkem tegelema „jänestega turul“ s.t tootjatega, kes rehve turule toovad, aga oma tegevusi ei registreeri probleemtooteregistris ega osale tootjavastutuse skeemides.


Loe ka MTÜ Eesti Rehviliidu esitatud avaldust.