Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas sookure kaitse tegevuskava, mis tõhustab selle kureliigi kaitset kogu Euroopas, sest just Eestis pesitseb ligi 8% ja sügisrändel peatub siin 10% Euroopa sookurgedest.
- Bioneeri uudised
- Keskkonnainfo
- 21. august 2009
Sookurg (Grus grus L.) on küll Euraasias laialt levinud liik, kuid tema levikuala, arvukus ning seisund on pidevalt muutunud. “Möödunud sajandi keskpaiku oli sookure olukord kõige kriitilisem,” ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Jaanus Tanilsoo. “Pärast seda on tema levikuala ja arvukus hakanud taastuma,
kuid pole veel jõudnud endiste piirideni.”
Eestis on sookurg põlisasukas, kes esineb kogu maal nii pesitseja kui ka läbirändajana. Siinne arvukus on viimase 30 aastaga suurenenud üle 20 korra (umbes 300 paarilt 1970. a ligi 7000 paarini 2006. a). Kindlasti on sellele kaasa aidanud viimaste aastakümnete süsteemne kaitsetegevus – sookurg on riigi kaitse all kõikides maades, kus ta kas pesitseb või kust läbi rändab. Eelmine Eestis koostatud sookure kaitsekava kehtis aastatel 2003–2007, äsja kinnitatud jätkukava kavandab tegevusi aastateks 2009–2013.
“Kas, kui pikalt ja millise kiirusega levila tihenemine ning arvukuse juurdekasv jätkub, on keeruline ennustada,” märkis Tanilsoo. “Mõnede tunnuste järgi (kohatine väga tihe asustus ja madal pesitsusedukus) võib praegune kiire kasvutempo lähiaastatel aeglustuda ning arvukus ja asustustihedus stabiliseeruda.”
Sookure arvukuse ja seisundi tulevik sõltub ka kliima soojenemisest, mis võib oluliselt ahendada tema pesitsusareaali, nihutades seda selle sajandi lõpuks ligi 1000 km võrra põhja poole. Kui nii peaks juhtuma, siis võib sookurg muutuda nii meil kui ka globaalselt ohualtiks liigiks.
Peamiselt keskendub äsjakinnitatud kaitsekava seire- ja uuringutegevusele. Näiteks on kavandatud vähemalt neli sookurge varustada satelliitsaatjatega, seda just kagu- ja lõunasuunalisel rändeteel asuvate peatus- ja talvitumispaikade kindlakstegemiseks. Ka uuritakse PRIA ja teiste põllumajanduse andmebaaside abil põllumajanduskõlvikute struktuuri ja jälgitakse selles toimuvaid muutusi sookure uurimisalade piirkonnas. Sügiseste rändekogumite seire ajal septembris kaardistatakse samades piirkondades kõik sookurgede kasutatud kõlvikud.
Sookure kaitse jätkukava aastateks 2009–2013 koostasid Aivar Leito Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudist ja Ivar Ojaste Keskkonnaametist.
kuid pole veel jõudnud endiste piirideni.”
Eestis on sookurg põlisasukas, kes esineb kogu maal nii pesitseja kui ka läbirändajana. Siinne arvukus on viimase 30 aastaga suurenenud üle 20 korra (umbes 300 paarilt 1970. a ligi 7000 paarini 2006. a). Kindlasti on sellele kaasa aidanud viimaste aastakümnete süsteemne kaitsetegevus – sookurg on riigi kaitse all kõikides maades, kus ta kas pesitseb või kust läbi rändab. Eelmine Eestis koostatud sookure kaitsekava kehtis aastatel 2003–2007, äsja kinnitatud jätkukava kavandab tegevusi aastateks 2009–2013.
“Kas, kui pikalt ja millise kiirusega levila tihenemine ning arvukuse juurdekasv jätkub, on keeruline ennustada,” märkis Tanilsoo. “Mõnede tunnuste järgi (kohatine väga tihe asustus ja madal pesitsusedukus) võib praegune kiire kasvutempo lähiaastatel aeglustuda ning arvukus ja asustustihedus stabiliseeruda.”
Sookure arvukuse ja seisundi tulevik sõltub ka kliima soojenemisest, mis võib oluliselt ahendada tema pesitsusareaali, nihutades seda selle sajandi lõpuks ligi 1000 km võrra põhja poole. Kui nii peaks juhtuma, siis võib sookurg muutuda nii meil kui ka globaalselt ohualtiks liigiks.
Peamiselt keskendub äsjakinnitatud kaitsekava seire- ja uuringutegevusele. Näiteks on kavandatud vähemalt neli sookurge varustada satelliitsaatjatega, seda just kagu- ja lõunasuunalisel rändeteel asuvate peatus- ja talvitumispaikade kindlakstegemiseks. Ka uuritakse PRIA ja teiste põllumajanduse andmebaaside abil põllumajanduskõlvikute struktuuri ja jälgitakse selles toimuvaid muutusi sookure uurimisalade piirkonnas. Sügiseste rändekogumite seire ajal septembris kaardistatakse samades piirkondades kõik sookurgede kasutatud kõlvikud.
Sookure kaitse jätkukava aastateks 2009–2013 koostasid Aivar Leito Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudist ja Ivar Ojaste Keskkonnaametist.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
