Keit Pentus-Rosimannus ütles täna Harju, Rapla ja Pärnu maavalitsusele saadetud vastuskirjas, et Rail Balticu trassi rajamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programm vajab sisulisi ja vormilisi parandusi. Keskkonnaministri sõnul ei tohi sedavõrd olulise projekti ettevalmistuses lubada vigade tegemist, sest selle taha võib hiljem takerduda kogu investeering.
Keit Pentus-Rosimannus ütles täna Harju, Rapla ja Pärnu maavalitsusele saadetud vastuskirjas, et Rail Balticu trassi rajamise keskkonnamõju strateegilise hindamise programm vajab sisulisi ja vormilisi parandusi. Keskkonnaministri sõnul ei tohi sedavõrd olulise projekti ettevalmistuses lubada vigade tegemist, sest selle taha võib hiljem takerduda kogu investeering.
- Transport ja linnaplaneerimine
- 21. veebruar 2014
- Foto autor: reaalprojekt.ee
„Rail Baltic on Eesti jaoks erakordselt oluline projekt, millest võiks saada keskkonnasõbraliku transpordi edulugu. See õnnestub aga vaid siis, kui eeltöö on korralikult tehtud ning me ei ole hiljem olukorras, kus raudtee rajamine lünkliku ettevalmistuse tõttu takerdub või toovad läbimõtlemata asjaolud kaasa pikad ja kulukad kohtuvaidlused,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Minister rõhutas, et eeltöös tuleb käsitleda ka põhjavee kaitstust ning ühisveevärgi põhja- ja pinnaveehaarete asukohti. „Kuna praktiliselt kogu trassi lõikes on põhjavesi inimeste ainsaks joogiveeallikaks, vajab mõju põhjaveele kindlasti arvesse võtmist,“ kirjutas keskkonnaminister kirjas.
Keskkonnaminister kordas üle ka varasemat seisukohta, et moodustamisel olevast Nabala kaitsealast üle sõitev trass ei saa Keskkonnaministeeriumi heakskiitu, sest tundlikku veeala läbiv massiivne raudteetrass seaks ohtu unikaalse looduskeskkonna säilimise. Minister selgitas, et selle ebamõistliku lahenduse üheks võimalikuks alternatiiviks on juba olemasoleva raudteekoridori kasutamine kiirrongile sobiva taristu rajamiseks. Alternatiive on aga teisigi.
Samuti on Euroopa Liidu rahastuse saamisel oluline võimalusel välistada Natura alade läbimine. Kohtades, kus see siiski hädavajalikuks osutub, peab olema selgelt põhjendatud, et alternatiivseid asukohti trassidele ei ole, ning konkreetselt fikseeritud, milliste leevendusabinõudega mõju hüvitatud saab.
Keskkonnaministeeriumile esitatud programmis ei olnud käsitletud mõju merekeskkonnale, meretranspordile ja Eesti sadamatele, kuigi dokumentides on mainitud, et Rail Balticu kaubajaam rajatakse Muuga sadamasse.
Samuti oli mitmeid puudusi avalikustamise dokumenteerimise osas. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm vajab täiendamist ka juhtkomitee poolt lisatud Tallinna ringtee trassi osas, mis praegusest programmist puudub. „Oleme Keskkonnaministeeriumi poolt valmis igakülgselt kaasa aitama selle projekti sünnile, sest peame Rail Balticut üheks olulisemaks investeeringuks, mis Eestis aastate jooksul on tehtud,“ kinnitas keskkonnaminister.
Keskkonnaministeerium on Rail Balticu trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) järelevalvaja, kuna võimalik keskkonnamõju võib olla piiriülene. Keskkonnaministeerium hindab programmi sisu ja menetluse vastavust seadusest tulenevatele nõuetele, anda tuleb üldine hinnang KSH programmi kvaliteedile ja menetluse õiguspärasusele.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
