Hüüa, hüüa, pillikene,
ole mul hääles ometigi,
ole mul viisis viimatigi,
kui sa ei hüüa, siis õrise!
(Halliste)
Pillimäng on pärimusena kandunud meie esivanematelt tänasesse päeva. Talulapsed leidsid materjali pilli tegemiseks loodusest. Tänapäevani on edasi antud oskusi meisterdada näiteks lehepilli, milleks sobib eriti hästi sirel. Levinud suvine lastepill oli putkevile. Karjased puhusid pajupilli. Kõiki neid pille suutsid lapsed ise teha ja mängida, kogedes nii loomisrõõmu. Elamine kooskõlas loodusega on kaasajal taas ausse tõusnud ning ka Tallinna Lasteaed kiikhobu prioriteet on väärtustada puhast keskkonda ja pakkuda kvaliteetset keskkonnaharidust.
Alati on igal lapsel kaasas kehapill (plaksud, patsud, tallalöögid jm). Kehapilliga võib väljendada emotsioone, kaasa elada muusikale, saata oma laulu. Samuti on see suurepärane vahend loodushäälte matkimiseks. Looduses liikudes valmib õõnsast puupakust ja paarist oksakesest improviseeritud trumm.
Ökopill on ka juba noorimate laste poolt armastatud kivikesed. Kivipilli mängides saab tekitada erinevaid kõlavarjundeid (peopesa avatud/ pooleldi suletud). Kivipilli oleme kasutanud rütmimängudes ning saateks lauludele. Meie lasteaias on tavaks tähistada 14. aprillil õuesõppepäeva ning muusikakeskuses saatsid lapsed sel puhul laulu „Igaühel oma pill“(Eesti rahvaviisi järgi R.Päts) kivi-, pulga- ning liivapillil.
Lisaks lihtsatele puupulkadele olen meisterdanud ka bambusest kõlapulki, mida lastele väga kaunistada meeldis. Erinevast looduslikust materjalist kõlapulgad teevad erinevat häält ning seda on põnev võrrelda. Bambuse peenematest okstest meisterdasid lapsed harjakesed erinevatele trummidele. Säästlikum alternatiiv trummile on papptrumm papptaldrikust või topsitrumm plast- või plekktopsist.
Säästupillina on papptaldrik mitmekülgne instrument. Bambusest harjakesed sahisevad sellel salapäraselt nagu sügisene vihm. Plastlusikas trummipulgana ilmestab eriti hästi laule söögitegemisest (n. M.Hundi laul „Kokk on tähtis mees“).
Asjade taaskasutus annab huvitavaid võimalusi helide tekitamisel. Näiteks keskkonnateemalises lavastuses, kus algselt täitsid tühjad plastpudelid, vanad ajalehed ja kilekotid metsa jäetud prügi rolli, kasutasin samu vahendeid näidendi edasises arengus rütmipillidena. Sama ideed võib kasutada ka laulule saatepille valides.
Oleme laulnud H.K.Sõstra laulu „Pillimees“, mängides papist, kilest, plekist pilli. A.Röömeli laulu „Väiksed tammed“ ilmestamiseks sobisid suurepäraselt tantsuvahendina kasutusel olnud papist tammelehed bambusest harjakestega. Nii leidis liikumist illustreerinud vahend uue elu trummina.
Konservipurkidest olen meisterdanud kõlapurgid, mida saab kasutada nii trummina kui matkida guiro häält pulgaga vastu purgi lainelist osa tõmmates. Värvilised rütmimunad valmisid üllatusmune riisiga täites. Lapsed täitsid riisiga tühjad plastpudelid, kaunistasid need meelepäraselt ja said nõnda endale originaalsed marakad. Veel üks lastele rõõmu pakkuv pill on tehtud vanast jõulukarrast, kummipaelast ja kuljustest. Sädelevad kuljused on kasutusel pea igal jõulupeol.
Lapsele on meeldejääv pilli ise valmistada. Paljud eelpool nimetatud pillid on valminud õpetaja abiga looduslikust või taaskasutusmaterjalist. Põnevaid ideid leiab raamatust „Pilliraamat“, autoriteks M.Sein ja I.Roost. Meie oleme selle raamatu järgi valmistanud sahinapilli. Lapsed said ise olla pilli kujundajad, valides krepp-paberi värvid. Nõnda mängisid lapsed korraga nii värvide kui muusikaga, lennutades muusikapala rütmis pilli värvilisi ribasid saluudina üles või sahistades neid keerutades alla.
Loovusel ei ole piire. Meid ümbritseva keskkonna ressurssidel paraku on. Loodan, et saite inspiratsiooni seda põnevat loomistööd jätkata ja leiutada koos oma lapsega nii mõnegi ainukordse muusikainstrumendi või võluda vaikusest välja heli. Anname tulevastele põlvedele edasi austuse looduse vastu ja kasutame vastutustundlikult seda, mis meile on antud. Nii ei katke meie esivanemate kootud pärimuslõng.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
