Lugudeseeria esimestes osades vaatasime keskkonnatrende laiemalt ning CO2 kvootidega kauplemist. Antud artiklis vaatame omakorda detailsemalt, millised võiksid olla keskkonnatrendide mõjul toimuvad muudatused infrastruktuuris. Meie hinnangul on muudatused päris ulatuslikud ning see loob ka võimalusi investorile.

Sissejuhatus

Euroopa Liidu heitmekaubandusskeemi (EL ETS) II faasi raames käitistele jaotatavad kvoodid seavad ettevõtetele vajaduse vähendada heitkoguseid 9% võrreldes I faasi kogustega ning 6% võrreldes 2005.a emissiooni tasemega. EL-i sarnased kauplemisskeemid on mõne aja jooksul tõenäoliselt rakendumas USA-s, Austraalias, Jaapanis ja mujal. Usutavasti on ühtse globaalse heitmekaubanduse väljakujunemine lähema 5-6 aasta küsimus. Seega loob kasvuhoonegaaside reguleerimine ja emissiooni piiramine nii praegustes kauplemisskeemides osalevatele ettevõtetele kui ka hilisematele liitujatele reaalse vajaduse investeerida oma tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmisel olulisi summasid. Sellised arengud soosivad ettevõtteid, kes pakuvad heitkoguste vähendamiseks reaalseid võimalusi, olgu need siis teenuste, toodete või komplekssete lahenduste näol.

Et inimtekkeliste heitmegaaside emissiooni peamised põhjustajad on eelkõige suured tööstus- ja tootmisettevõtted, siis seostub emissiooni kontroll ja vähendamine paljuski tööstusinfrastruktuuriga. Olulise osa inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest annab fossiilsete energiaallikate baasil soojus-ja elektrienergia tootmine. Seepärast on ka energiasektor üheks peamiseks sektoriks, mis vajab ulatuslikke investeeringuid puhtama tegevuse saavutamiseks. Üheks kasvava tähelepanuga suunaks kasvuhoonegaaside reguleerimisel on ka CO2 eraldamine ja ladestamine (carbon capture and storage – CCS). Lisaks sobib siia konteksti hästi ka erinevad alternatiivenergia lahenduste pakkujad, kuid eraldi teemakäsitluse tõttu leiab alternatiivenergiaga seonduv lähemat kajastust edaspidistes lugudes.

Energia – peamine heitgaaside tekitaja

Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõus atmosfääris on põhjustatud peamiselt fossiilsete energiaallikate kasutamisest. USA energiaagentuuri EIA (Energy Information Administration) uuringute kohaselt põhjustasid fossiilsed energiaallikad (kivisüsi, nafta, maagaas) 2006. aastal USA-s 82% kogu sealsest inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist. Veelgi suurem oli fossiilsete energiaallikate osa  peamise kasvuhoonegaasi - CO2 emissioonis, moodustades koguni 98% kogu inimtekkelise CO2  emissioonist USA-s.

 

See on ka peapõhjuseks, miks kliimamuutustega seonduvates aruteludes on kesksel kohal energia kasutamisega seonduv. Kuigi alternatiivsete energiaallikate osakaalu suurendamine on samuti oluliseks trendiks, on selge, et sõltuvus fossiilsetest energiaallikatest jääb  domineerima pikkadeks-pikkadeks aastakümneteks. Üheks väga oluliseks viisiks energiaprobleemide käsitlemisel on energia kasutamise efektiivsuse suurendamine. Lisaks energeetilise sõltumatuse suurendamisele aitab efektiivsuse kasv vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel oli 2005. aastal erinevate tegevusharude või sektorite järgi CO2 emissioonis kõige suurem osakaal tööstustootmisel (38%), järgnesid transport (25%), majapidamised (21%), teenused (12%) ja muu. Seega on puhtama ning efektiivsema energia teel vähendatava kasvuhoonegaaside emissiooni kontekstis kõige enam põhjust rääkida tööstusest ja transpordist (mootorsõidukid, lennundus jne). Lisaks on tööstusega otseselt seonduv elektrienergia tootmine omaette valdkonnaks, kus heitgaaside teema väga aktuaalne.

Elektrienergia infrastruktuurid

IEA andmetel kulus 2006. aastal elektrienergia toomiseks 32% globaalsest fossiilsete kütuste kasutusest. Samuti tulenes 2006. aastal elektrienergia tootmisest ligi 41% kogu energiaga seotud CO2 emissioonist. IEA baasstsenaariumi kohaselt kasvab elektrienergia tootmisest lähtuva CO2 hulk aastani 2030 keskmiselt 2% aastas. See on kiirem kasv kui ülejäänud fossiilseid kütuseid tarbivates sektorites(tööstus, transport jne). Elektrienergia domineerimine kasvuhoonegaaside genereerimisel on seega eeldatavasti veelgi suurenemas. Samas on elektrienergia tootmise puhtuse ning efektiivsuse tõstmine võimalus trendi leevendada. Koos muu alternatiivenergiaga aitaks efektiivsem energiatootmine ka parandada energeetilist sõltumatust ning vähendada sõltuvust fossiilsetest energiaallikatest.

 

Elektrienergia tootmisel maailmas moodustasid 2005. aastal fossiilsed energiaallikaid 66%. Osakaal oli mõnevõrra väiksem OECD riikides ning suurem arenevates riikides (vastavalt 61% ja 72%). Mahtude poolest on fossiilsete energiaallikate baasil elektrienergia tootmisel ülejäänud maailmast  peajagu üle USA ning Hiina moodustades 44% kogu maailmas toodetavast elektrienergiast fossiilse energiaallikate baasil. Fossiilsete energiaallikate baasil elektrienergia tootmisel on globaalselt kõige enam kasutusel kivisüsi, millele järgneb maagaas ning kolmandana nafta. Aastal 2005 moodustasid  IEA andmetel fossiilsetest  energiaallikatest elektrienergia tootmisel vastavalt kivisüsi 63%, maagaas 28% ning nafta 9%. 
 

Vastavalt IEA uurimusele oleks elektrienergia tootmises, juhul kui rakendada kõik praegused võimalikud efektiivsuse meetmed, võimalik vähendada fossiilsete energiaallikate osakaalu 23-32%. See võrduks energiasäästuga mahus 21 EJ – 29 EJ aastas (EJ = 1018 J) ning CO2 emissiooni vähendusega 1,8-2,5 Gt aastas (Gt = 109 t). Ülekaalukalt suurima osakaalu tõttu  fossiilse elektrienergia tootmisel on nii energia kokkuhoius kui ka CO2 emissiooni vähendamisel olulisimaks võimaluseks kivisöel baseeruva elektritootmise efektiivsuse tõstmine. IEA hinnangul võimaldaks ainuüksi kivisöeelektrijaamade efektiivsuse kasv säästu 15 EJ kuni 21 EJ aastas, mis võrduks vastavalt 1,4 -2,0 Gt CO2.

Võimaliku säästmispotentsiaali osas toob IEA välja kaks stsenaariumit - "madal" ja "kõrge". Vastavalt on madala säästmisstsenaariumi korral eeldatud, et kõik riigid toodavad elektrit kõrgeima efektiivsuspotentsiaali juures, mis hetkel võimalik. Kõrge säästupotentsiaaliga stsenaarium eeldab, et kõik riigid toodavad elektrit selliselt, et rakendatud on olemasolevad jaamad suurima võimaliku efektiivsuse juures ning uued, kõrgema efektiivsusega elektrijaamad. Samas märgib IEA, et kalkulatsioonid on nö. tehnilised ja sellest tulenev energiasäästmispotentsiaal teoreetiline, kuna ei ole arvestatud majanduslikke tegureid (erinevate riikide energiaallikate  hindade erisused, energiaallikate osakaalu võimalikud muutused).

Võttes aluseks Euroopa Liidu heitmekaubandussüsteemis kaubeldavate saastekvootide ligikaudseid hindu, oleks IEA kalkulatsiooni kohase elektrienergia tootmise efektiivsuse tõstmise läbi aastase ärahoitava CO2 emissiooni mahu 1,8-2,5 Gt (gigatonni) rahaline mõõde 38-53 miljaridit dollarit. Ainult kivisöepõhise elektrienergia võimalik sääst efektiivsusest oleks vastavalt 29-42 miljardit dollarit.

IEA põhistsenaariumite kohaselt suureneb globaalne energiatootmine ajavahemikul 2005 - 2030 ligi 100%. Suurima panuse nõudluse kasvu on andmas Hiina ja India. Seega on nõudluse kasvu rahuldamiseks oluline nii täiendava lisatootmisvõimsuse rajamine kui ka olemasolevate tootmisjaamade efektiivsuse tõstmine. Keskkonna saaste seisukohalt on olulisel kohal ka vanemate, intensiivsema saastemahuga  elektrijaamade efektiivsemaks muutmine ning asendamine uute ja puhtama tehnoloogiaga jaamadega. Citigroup’i andmetel on aastaks 2010 enam kui 40 aasta vanuste elektrijaamade osa kasvanud 75% võrra. Ajavahemikul 2005-2009 kujuneb Citigroup’i hinnangul  elektriinfrastruktuuridesse paigutatavate investeeringute vajalik maht suurusjärgus 1,7 triljonit dollarit ning ajavahemikul 2010-2014 2 triljonit dollarit.


Miks see kõik investorile peaks huvitav olema? Eeltoodust lähtuvalt võib öelda, et elektrienergia infrastruktuuride ning efektiivsuse arendamine on järgnevate aastate jooksul kiire kasvuga trendiks. Et elektrienergia tootmine on väga heitmegaaside mahukas, on suurenev tähelepanu kasvuhoonegaaside emissiooni piiramisele tõstmas märkimisväärselt vajadust ka traditsiooniliste elektrienergia tootmise meetodite keskkonnasõbralikumaks muutmisel. Ettevõtted, kel siin valdkonnas ette näidata  tugev positsioon on Alstom, Siemens, General Electric, Shaw Group jt. Samuti on efektiivsema ning puhtama elektrienergia tootmise puhul aktuaalne tuumaenergia. Vastava infrastruktuuri üheks paremini positsioneeritud ettevõtteks on Areva.


CO2 eraldamine ja hoiustamine  (CCS)

Toome välja veel ühe huvitava lahenduse, mis investoritele võiks huvi pakkuda - CO2 eraldamine ja hoiustamine (carbon capture and storage – CCS). See on tehnoloogia või meetmetekompleks, mille käigus peamine tööstuslik heitgaas - CO2 kogutakse kokku ning hoiustatakse erinevail meetoditel eesmärgiga vältida selle sattumist atmosfääri. Kuigi tegemist on hetkel küllalt vähelevinud ja reguleerimata valdkonnaga, pannakse CCS-le suuri lootusi. Nii  prognoosib IEA, et CCS hõlmab 19% vajalikest jõupingutustest, et vähendada planeeritavat kasvuhoonegaaside emissiooni poole võrra aastaks 2050. Rahaline mõõt võimalikule turumahule võib Citigroup’i hinnangul aastaks 2020 olla enam kui $50 mld investeeringuid aastas.

CCS lähenemisest räägitakse täna peamiselt suurimate CO2 emiteerijate: fossiilsete kütuse baasil töötavate elektrijaamade, ja muude suurte tööstusettevõtete heitkoguste vähendamisel. CO2 sisestamine maapõue erinevatel eesmärkidel on juba tuttav varasemast minevikust. Nii on näiteks sel moel kasutatud CO2 sisestamist naftamaardlatest täiendava nafta kättesaamiseks. Vajaliku CO2 koguseid on muuhulgas hangitud näiteks kivisöe gasifitseerimise tehastest. Samuti on CCS kasutusel mitmetes maagaasi leiukohtades, kus maagaasi jääkprodukt CO2 eraldatakse ning hoiustatakse maa-alustes veesoontes.

 

CCS kasutamine elektrijaamade CO2 emissiooni vähendamisel on täna veel üsnagi varases arengujärgus. Esimene kaasaegse CCS elektrijaama pilootprojekt avati Saksamaal selle aasta septembris. IPCC andmetel peaks CCS meetod kaasaegses elektrijaamas suutma vähendada CO2 emissiooni 80-90%. Samas tõstab elektrijaamade heitmekoguste vähendamine CCS abil märkimisväärselt toodetud elektrienergia hinda. IPCC andmetel võib see olla  vahemikus 21-91%, seda juhul kui elektrijaam asub lähedal CO2 hoiustamise kohale.

CCS laiema leviku saavutamiseks on lähiajal vajalik lahendada mitmeid olulisi küsimusi. Nende hulka kuuluvad kindlasti keskkonnamõjude selgitamine erinevate võimalike hoiustamismeetodite puhul, samuti on üks peamisi tegureid tuleviku suhtes kulud võrreldes ülejäänud heitgaaside vähendamise meetoditega. CCS pooldajate hulgas on kivisöerikkad riigid nagu USA, Hiina, Austraalia, kelle jaoks on CCS üks võimalikke mooduseid, kuidas rakendada keskkonnasäästlikumalt oma ulatuslikke kivisöe, kui suurima CO2 emissiooniga fossiilse kütuse, varusid. CCS peamiste vastuargumentide hulgas on hetkel suhteline kulukus, varane arengufaas ja ebakindlus võimalike keskkonnamõjude osas.

Investeerimisvõimalused

Heitgaaside vähendamise erinevate lahenduste ja infrastruktuuridega puutuvad kokku mitmed erinevad sektorid ning erinevate tegevussuundadega ettevõtted. Kuid investori jaoks on probleemiks see, et paljude ettevõtete jaoks on see üks paljudest tegevusvaldkondadest ning puhtalt   heitgaaside ja keskkonnatrendidega seonduvad ärivõimalused on neile väheolulise tähtsusega. Seetõttu on puhtalt selle valdkonna peale panustamine investori jaoks raskendatud.

Siiski on ettevõtteid, kelle kohalolekut ja positsiooni valdkonnas võib pidada märkimisväärseks. Oleme välja toonud meie arvates paremini positsioneeritud nimed eelpoolmainitud teemade suhtes ning usume, et järgnevate aastate jooksul on heitgaaside ning keskkonnatrendidega laiemalt seonduvad ärivõimalused mitmeile neist saamas oluliseks lisavõimaluseks. Täpsema ülevaate nimetatud ettevõtetest teeme  lugudeseeria viimases osas, kus toome välja ka paremad investeerimisvõimalused.

Elektrienergia infrastruktuurid. Fossiilsed energiaallikad põhjustavad 80% kogu inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist. Fossiilsete energiaallikate baasil elektrienergia tootmine moodustab 40% energiaga seotud heitgaaside emissioonist. Seetõttu on elektrienergia tootmise infrastruktuurid ning seadmed  ja protsess ise üheks peamiseks valdkonnaks, mis seondub inimtekkeliste kasvuhoonegaaside vähendamisega. Ettevõtted, kel siin valdkonnas on ette näidata  tugev positsioon on Siemens, General Electric, Alstom,  Shaw Group ning Areva.

Siemens ning General Electric on nimed, mis tuttavad kindlasti igale huvilisele ja seepärast tutvustamist ei vaja.  Alstom on üks juhtivaid nimesid   puhta elektrienergia infrastruktuuride alal. Areva on maailma suurim tuumaelektrijaamade infrastruktuurilahenduste pakkuja (62% käibest). Tuumaenergia kui alternatiiv fossiilsetele energiaallikatele on kindlasti lähiaastatel kasvamas ning lisaks kasvuhoonegaaside vähendamisele on energia julgeolek ning sõltumatus olulisteks märksõnadeks, mis soosivad tuumaenergia osakaalu suurenemist.

CO2 eraldamine ja hoiustamine. CCS lähenemine võib mõjutada paljusid sektoreid, olles nii võimalikuks lahenduseks heitgaaside tekitajaile, kuid samas võimaluseks vastavate infrastruktuuride tootjatele. Ettevõtteid, kes CCS protsessiks vajalike struktuuride rajamisel ja protsessi läbiviimisel  juba täna kaasa löömas, on samas võrdlemisi vähe. Lisaks on ka CCS mitmete elektrienergia infrastruktuuride valmistajate jaoks oluliseks väljakutseks. Nii on General Electric ning Siemens panustanud kivisöe gaasistamise (IGCC) tehnoloogiale, kus CCS oleks üheks lahenduseks kuidas käidelda vabanevat CO2 hulka.  Lisaks IGCC-le on Alstom juurutamas omapoolset lahendust (oxy-fuel combustion) fossiilsetest kütustest soojusenergia tootmisel. Ka siin on CCS üheks peamiseks võimaluseks jääkproduktina  tekkiva CO2 käitlemiseks.

CCS protsess on võimaluseks ka ehitus- ja projekteerimisettevõtetele Shaw Group (USA: SGR)  ja Fluor Corp (USA: FLR). Shaw Group omab kompetentsi puhta kivisöe tehnoloogiate alal, samuti ollakse tegevad metaanivarude kogumisel prügilatest. Fluor Corp omab muude tegevusharude kõrval kompetentsi keemialahuste osas, mida kasutatakse CO2 eraldamisel, sidumisel ja transpordil. Lisaks eelnimetatuile on CCS kombineerituna puhta kivisöe tehnoloogiatega oluliseks võimaluseks veel keemiaettevõtetele, kes pakuvad CCS protsessiks vajalikku hapnikku. Usume, et nende hulgas on paremini positsioneeritud ettevõteteks Air Products & Chemicals (USA: APD), Praxair (USA: PX), Linde AG (Saksamaa: LIN.DE) ja Air Liquide (Prantsusmaa: AI.PA).

Kokkuvõte

Arvestades praegust globaalset majandussurutist, mis vähendamas nii riiklikke kui ka eraettevõtete kulutusi suurtele infrastruktuuriprojektidele, võib öelda, et lähemad paar kvartalit võivad mitmete mainitud ettevõtete aktsiatele kujuneda rasketeks. Kui mõned kuud tagasi keskkonnatrendide teemaga alustasime, olid enamike huvitavamate ettevõtete hinnatasemed kallid. Täna võib aga näha oluliselt madalamaid hinnatasemeid ning paljude ettevõtete aktsiad on juba kajastamas ootusi tugevateks tagasilöökideks kasvumäärades. Seetõttu võiks ilmselt õige pea rääkima hakata pikemas perspektiivis ostukohtade tekkimisest.

Investori seisukohalt peaks seega olema soodne aeg uute sihtide seadmiseks. Seda eesmärki antud lugudeseeria paljuski ka kannab. Milliseid ettevõtteid eelpoolnimetatuist peame kõige perspektiivikaimateks, selles kirjutame lugudeseeria viimases osas.

Vaata ka:
Keskkonnatrendid I: Investeerimine keskkonnatrendidesse
Keskkonnatrendid II: Heitmekaubandus
Keskkonnatrendid III: Heitgaaside vähendamine. Infrastruktuur ja lahendused
Keskkonnatrendid IV: Puhas energia I
Keskkonnatrendid V: Puhas energia II
Keskkonnatrendid VI: Vesi ja veeressursid
Keskkonnatrendid VII: Olukorrast päikeseenergia sektoris
Keskkonnatrendid VIII: Ideid investeerimiseks

Linke:
Energia efektiivsusest - IEA
CO2 eraldamine ja hoiustamine (CCS) - IPCC

Sarnased artiklid