Keskmise brutokuupalga kasv kiirenes kolmandas kvartalis 8 protsendini. Netopalga kasv oli küll mõnevõrra aeglasem, aga ületas siiski veidi hinnatõusu. Palgad kasvasid kõigil tegevusaladel. Kahe aastaga on keskmine brutopalk tõusnud 11 protsendi võrra. Keskmine palgatase kerkis kõikides valdkondades üle kriisieelse taseme. Samas on palgakasvu tempo väga erinev. IT-s ja mäetööstuses on palk kahe aastaga tõusnud 20 protsendi võrra, samas kui kaubanduses vaid 2 protsenti.

Kui varasematel aastatel on palgad kasvanud kiiremini just palgaskaala alumises otsas, siis sel aastal kasvasid hoogsamalt just kõrgemad palgad. Palgaskaala alumise viiendiku palk tõusis maksuameti andmetel 9 kuu jooksul eelmise aasta sama ajaga võrreldes vaid 3 protsendi võrra, ülemisel viiendikul aga 7%.

Selle taga on ühelt poolt alampalga külmutamine sel aastal ja teiselt poolt koroonakriis, mis on pannud keerulisesse olukorda just need valdkonnad ja ametid, kus keskmine palk on madalam. Järgmisel aastal peaks madalama palgaga inimeste töötasu kasv aga taas kiirenema, kuna alampalk tõuseb jaanuaris 12%.

Nõudlus uute töötajate järele on oluliselt suurenenud nii tööstuses kui teeninduses. Umbes 40 protsenti ettevõtjatest näevad tööjõupuudust oma suurima arengut takistava tegurina.

Nii ulatuslik tööjõupuudus endiselt kõrge tööpuuduse määra juures näitab vabade ametikohtade ja tööotsijate sobimatust nii eriala kui elukoha mõttes. Töötuid on kõige rohkem lihtsama töö tegijate seas, samas vakantse on palju just keerulisemat ettevalmistust nõudvate ametite puhul.

Tööjõupuudus ja alampalga tõus hoiavad palgakasvu kiirena. Swedbanki hinnangul tõuseb keskmine brutopalk järgmisel aastal 6,5 protsenti.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta