Minu suurde hinge mahtus suur Kõrvemaa. See märtsikuine otsija, kes kevade hakul minus alati pead tõstab, otsis iseendas ja suurel maal kevade algust, mis võiks ühes märtsilinnus peidus olla.
- Marek Vahula lood
- 7. september 2022
Nii nagu ikka ja pea alati minu kevadistes algustes.
Väikese Mäuste järvesilma kevadet vaatavas peegelpildis oligi üks selle kevade esimene hiireviu, kes märtsilind on ka siin Kõrvemaal.
Ta konutas üksinda järvekaldal männis madalas ja ei lennanud ära, justkui lugedes minu soove minu silmadest. Pooletunnine seisak eemal mäeharjal oligi just selle Kõrvemaise kevade algus ja mina selle pooletunnine tunnistaja.
Siis sai kevadine aeg otsa ja varvastel hakkas külm ja õnnelik kevad oli oma algusest üles leitud.
Iga märtsikuine hiireviu ei karda inimlast. Sest ta ise uues alguses on ja muud kevadised mõtted tal peas. Ta ei lase end sealjuures eriti segada kui veel mõtiskluste aeg on. Kuid suur kevad need peagi lõpetab.
Põhja-Kõrvemaa, 1993.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
