Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavasse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK)  taotlusvooru vooluveekogude seisundi parandamiseks laekus kuusteist taotlust toetussooviga üle 4,7 miljoni euro.

Vooru eelarves on toetusteks ette nähtud 4 miljonit eurot, rahastusotsuseid on oodata selle aasta suveks. Laekunud taotlustes on peamiselt kavandatud tegevusteks kalapääsude rajamine ja kaladele liikumisteede avamine, kuid on ka jõgede seisundi parandamine.  

"Kuna meetme peamiseks eesmärgiks on kalade rändetingimuste parandamine, on taotluste selline jagunemine väga hea," sõnas KIKi projektikoordinaator Ööle Janson. Valdav enamus laekunud taotlustest on MTÜ-de esitatud, kuid on ka kohalikke omavalitsusi ning äriühinguid.

Lõppenud taotlusvoor on juba kolmas, kus sai taotleda veekogude tervendamiseks toetust. Esimeses ja teises voorus rahastati kokku 10 taotlust kogusummas 6,15 miljonit eurot.

Eesti vooluveekogude üheks probleemiks on nii inim- kui loodustekkelised paisud, mis muudavad kiirevoolulise jõelõigu seisva veega veekoguks või takistavad kalade liikumist kudemispaikadesse. Lisaks mõjutab vooluveekogu piiramine paisuga ka veekogus olevat veehulka ning selle temperatuuri, mis võib kaasa tuua vetikate vohamise ja veekogu kinnikasvamise. Lõhejõgedel on umbes 150 paisu, kus  tuleb 2013. aastaks tagada kalade vaba liikumine. Kõigil teistel paisudel tuleb kalade vaba liikumine tagada hiljemalt aastaks 2015 kui seda peab vajalikuks eksperthinnang.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta