Eesti vooluveekogudel on hinnanguliselt  ligikaudu 700 paisu, millest paljud asuvad jõgedel, mis on kantud  lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Lõhejõgedel on paisutamisel aga oluline negatiiivne mõju veekogu seisundile, kalade rändevõimalustele ning seega ka lõheliste ja ka karpkalalaste sigimis- ja noorjärkude kasvualadele, mis on aluseks meie lõheliste populatsioonile Eesti rannikumeres.

Vastavalt veeseadusele on paisude omanikel kohustus 1. jaanuariks 2013 tagada kalade vaba läbipääs jõgedel, mis on kantud  lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.  Ülejäänud vooluveekogudel peavad paisutajad tagama vee-erikasutusloa andja põhjendatud nõudmisel kalade läbipääsu 2015. aasta 1. jaanuariks.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo peaspetsialisti Peep Siimu hinnangul on antud meetmega loodud väga head võimalused paisude omanikele veeseadusega pandud kohustuste täitmiseks. „Jääb vaid loota, et vooluveekogudel asuvad paisude omanikud võtavad veeseaduses sätestatud kohustusi täie tõsidusega ning tulevad taotlema abivahendeid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) poolt 2011. aastal korraldatavatest taotlusvoorudest,“ lisas Siim.

Lõhejõgedel asuvate paisude omanikel ja hüdroenergia tootjatel peavad veeseadusest tulenevalt olema vee-erikasutusload, mis on ka taotluse esitamise eelduseks. Peep Siim soovitab kõigil paisuomanikel juba varakult alustada vee-erikasutuslubade taotlemist Keskkonnaametist  ning taotluste koostamise ettevalmistamist.

„Vee-erikasutusloa taotlemiseks vajaliku keskkonnamõju eelhinnangu, keskkonnamõju hindamise aruande ning eelprojekti koostamise kulusid on võimalik meetme vahenditest katta ka tagantjärgi, peale KIKi taotluse rahuldamise otsuse tegemist,“ selgitas Siim.

Vooluveekogude seisundi parandamise projektide rahastamise toetuseks on perioodiks 2007-2013 kavandatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 19,17 miljonit eurot, millest avatud taotlusvooru raames kavandatakse kasutada 9,6 miljonit eurot.

Toetuse saajateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused, riigiasutused, äriühingud ja mittetulundusühingud. Eraisikutel on võimalik toetust taotleda läbi mittetulundusühingute või ülejäänud määruses toodud toetuse saajatega juhul, kui nendega on saavutatud eelnevad kokkulepped projekti elluviimiseks. Toetuse määr võib maksimaalselt moodustada kuni 100% abikõlblikest kuludest, välja arvatud ettevõtetele, kellele kohalduvad riigiabi andmise reegleid.

Kõik määrust puudutavad muudatused on kättesaadavad keskkonnaministeeriumi kodulehelt.