Globaalne kliima soojenemine lühendab Põhja-Jäämeres uute mereteede avanemisel transpordiaega Aasiast Euroopasse ning lihtsustab ligipääsu sellistele Arktika rikkalikele maavaradele nagu maagaas ja nafta ning erinevad mineraalressursid.

  • Kliima
  • 27. märts 2018
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Homme, 28. märtsil kohtuvad Eesti Teaduste Akadeemias teadlased, kelle kireks on polaaruuringud ning polaaruuringute mõju majandusele, poliitikale ning teadusele.
 
Avaliku seminari teemaks on väikeriikide roll ja võimalused osaleda polaaruuringutes.
 
Üritust korraldavad Tallinna Tehnikaülikooli ja Horisont2020 projekti EU-PolarNeti teadlased.
 
TTÜ geoloogia instituudi teadlase Rein Vaikmäe kinnitusel on polaaruuringud äärmiselt olulised, kuna kliima soojenemine on mõjutamas drastilisemalt just polaaralasid, sealseid ökosüsteeme ning ka inimtegevust.
 
Vaikmäe sõnul väheneb suvine merejää Arktikas lähema 30-40 aasta jooksul rohkem kui 40%, mille tõttu avanevad uued laevateed, muutuvad kättesaadavaks uued kalapüügipiirkonnad ning lihtsustub ligipääs sealsetele rikkalikele maavaradele. „Ka Soome huvi Helsingi-Tallinn tunneli ja Rail Balticu vastu on suuresti seotud põhja meretee potentsiaaliga. Just see on põhjus, miks on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud riikide majanduslik ja poliitiline huvi Arktika-uuringute vastu,“ lisas Vaikmäe.
 
Polaaralade jääkilpidesse on sadade tuhandete aastate jooksul salvestunud kliima-ja keskkonnamuutuste informatsiooni ning selle dešifreerimise tulemustest on saanud üks olulisim uus polaarvaldkonna teadusharu.
 
Jääpuursüdamike teadus on viimastel aastakümnetel andnud vastuseid mitmetele olulistele küsimustele. Näiteks ei ole viimase 700 000 aasta jooksul kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris olnud kunagi nii kõrge kui tänapäeval, mis veenvalt  kinnitab inimtegevuse mõju globaalsele kliima soojenemisele
 
TTÜ ja EU-PolarNeti polaaruuringute sümpoosionil 28. märtsil vahetavad teadlased mõtteid Euroopa Liidu ning ka Eesti prioriteetide üle polaaruuringute alal. Näiteks Andres Tarand ja Maarja Kruusmaa tehnikaülikoolist arutlevad väikeriikide rolli ja võimaluste üle polaaruuringutes osaleda.
 
Sümpoosionile on oodatud on kõik polaarteemade huvilised, töökeeleks on inglise keel.