Toompea lossi esisel platsil toimub kolmapäeval meeleavaldus, et astuda vastu riigi soovile salastada SMI-andmed ja rahastada biomassist raiskava energia koostootmist põlevkiviga.

“Koguneme Toompea Lossi esisel platsil 16. juunil kell 13, et tuua avalikkuse ette eelnõude looduskeskkonda hävitav ja kuritegelik olemus,” ütles kliimaliikumise Fridays For Future Eesti eestvedaja Henri Holtsmeier.

Nimelt soovib Valitsus seadustada biomassi suuremahulise põletamise põlevkivikateldes koos põlevkiviga ning statistiliste metsainventuuri (SMI-andmete) lähteandmete salastamise, võimaldades seega agentuuri juhtidele seadusevastast käitumist. Selline käitumine suurendab raiesurvet, võimendab kliimamuutusi ning kaotab võimaluse teadlastel kontrollida andmete õigsust, leiavad kliimaliikumise esindajad.

Ainult ühe päeva jooksul arutab ja hääletab riigikogu mitut suure keskkonnamõjuga seadust kiirkorras, pidades alalhoidliku mõtteviisiga inimeste seisukohti ebaolulisteks.

Meeleavalduse eesmärk on tuua eelnõude valukohad avalikkuse ette ja seeläbi pidurdada seaduste ebademokraatlikul viisil vastuvõtmist ja soodustada avalikku arutelu vastavatel teemadel.

Eelnõu 292 suhtes kriitilised täiendusettepanekud ei ole läbinud arutelu komisjonides. Arutelu on aga olemusliku tähtsusega riigikogu õiguspäraseks toimimiseks.

Need on vaid mõned katastroofilised aspektid muret tegevates eelnõudes. Demokraatlikus riigis kujutab juhtorganite omavoli ohtu õigusriigile. Kiirkorras seaduste läbisurumine ei ole aktsepteeritav.

Meeleavaldust korraldavad kliimaliikumine Fridays For Future, MTÜ-d Päästame Eesti Metsad, Eesti Metsa Abiks ja Eesti Roheline Liikumine. Lisaks keskkonnaliikumise ja organisatsiooni juhtidele võtavad sõna ka keskkonnateadlased Mihkel Kangur ja Grete Arro.

Seaduseelnõu 156

Eelnõuga 156 soovib Valitsus toetada põlevkivikateldes biomassi massilist põletamist koos põlevkiviga. Eelnõu põhjendamiseks kasutatakse euroliidu seadusauku, millest lähtuvalt oleks biomassi põletamine justkui CO2-neutraalne ja toetaks nii kliima- kui taastuvenergiaeesmärke. Puidu põletamisel paiskub KWh kohta õhku rohkem süsinikku kui fossiilkütustest, mistõttu põhineb eelnõu valedel eeldustel. Numbrite mittearvestamine ei vabasta meid masspõletamisega kaasnevast kahjust. Teadlased on kutsunud Euroopa Liitu ja liikmesriike puidu põletamist lõpetama. Eesti Riik peab loobuma maksumaksja raha kasutamisest biomassi põletamise toetamisel ja kliimamuutuste võimendamisel!

Seaduseelnõu 292

Eelnõuga 292 soovib valitsus muuseas piirata ligipääsu SMI-andmete ehk need sisuliselt salastada. Kuigi eelnõus on välja toodud tingimused, mille puhul keskkonnaagentuur võib andmed väljastada, ei välista see keskkonnaagentuuri direktori omavolilist keeldumist. See piiraks võimalust sõltumatult kontrollida riigi tehtud mõõtmisi ja arvutusi ning metoodikat, mis on oluliseks aluseks raiemahtude määramisel ning CO2 tasuta kvootide saamisel euroliidust. Sisuliselt võimaldab see riigil valetada oma rahvale ja näidata puidu tagavara tegelikkusest suuremana. Niivõrd oluliste andmete salastamine ohustab Eesti looduskeskkonda.

Sama eelnõuga soovib keskkonnaministeerium salastada ka erametsade raiemahu andmed ja metsakaitseekspertiisid. Viimased võivad metsateatise asemel funktsioneerida aga raielubadena, mille järgi saab pärast kontrollida raiumise õiguspärasust: st kas raiuti metsateatisel lubatud mahus või sellest rohkem. Metsaregistri andmete salastamine on keskkonnakaitsjate jaoks tõsine probleem.

 Lisaks väärib märkimist, et eelmainitud kahele andmeliigile pääsevad Erametsakeskus ja metsaühistud ligi ilma metsaomaniku nõusolekuta, mistõttu ei kõrvalda andmete salastamine metsaomanikke kurnavat telefonikõnede probleemi stiilis “müüge oma mets ära”. Samuti on üldteada fakt, et suuremad metsaühistud kasutavad registrite andmeid, et survestada metsaomanikke oma metsa raiuma.

Värskete andmete järgi on Eesti puistute puidutagavara vähenenud aastaga üheksa miljoni tihumeetri võrra ehk Eesti metsa netojuurdekasv oli miinus 9 miljonit tm. Keskkonnaagentuur väitis aga eelmisel nädalal SMI-andmetelt tehtud järeldusi tutvustades, et netojuurdekasv oli 14 miljonit tm. Säärane 23 mln tm suurune vahe ilmestab järjekordselt miks peab Eesti metsastatistika usaldusväärsuse tagamiseks säilima võimalus alusandmeid kontrollida.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta