Viimaste kuude sündmuste keerises on levima hakanud kliimapaguluse mõiste. Kliimateadlane Ain Kallis ning rahvusvaheliste suhete ja majanduse spetsialist Helga Kalm vastasid mõningatele küsimustele, mis puudutavad muutuvat kliimat ning piirkondi, kus keskkonnaprobleemid ning ebastabiilne majandus-poliitiline olukord on eriti teravalt segunenud ja põhjustanud inimeste rände oma kodukohast väljapoole.

Kui rääkida kliimamuutustest, siis missugused muutused on tajutavad enim meie Eesti kliimas?

Ain Kallis: "Kui vaadata praegu detsembris aknast välja, tajub meist igaüks, et oleksime nagu Iirimaal, mitte jõulukuisel Eestimaal... Põhjamaal! Mitmel aastal on olnud raskusi suusamaratonidega, lumi kaob juba enamasti märtsi alguses. Mitte nagu kolmekümnendatel - aprilli lõpus, mai alguses.

Metsi ründavad lõunapoolsetest maadest pärit kahjurid. Näiteid on palju. Muutusi on eriti temperatuuri- ja sademerežiimis (talvised sademed!)."

Kuidas suhtuda üldlevinud juttu, et kliima soojeneb?

Ain Kallis: "Ei ole nagu kahtlustki, et kliima on praegu soojenemise ajajärgus. Viimase 60 aastaga on Eesti keskmine õhutemperatuur kasvanud kaks kraadi (globaalselt umbes 0,8 pügalat). Kas see trend jätkub ka aastakümnete pärast, vaat see on suurem küsimus! Mudelarvutused näitavad Eestis sajandi lõpuks soojenemise märke suvel umbes kahe, talvel kolme kraadi võrra."

Teame, et ühe faktorina mõjutab kliima muutumist inimtegevus, kuid mis tegurid kliima muutumisele veel kaasa aitavad?

Ain Kallis: "Välistest teguritest on muidugi väga olulised mõjurid päikesekiirguse muutumine ning planeedisisestest vulkaaniline tegevus. Viimane juhul, kui atmosfääri paisatakse suurel hulgal väävliühendeid, mis ei toimu sugugi mitte alati."

Kas ebasoodsast kliimast tingitud ränded on viimaste aastate nähtus või on see juba pikemat aega toimuv protsess?

Ain Kallis: "Ebasoodsast kliimast tingitud muutusi  meie tsivilisatsioonides on teada juba sajanditetagusest, isegi tuhandete aastate tagusest ajast (Egiptusest, Mesopotaamiast Kesk-Ameerikani). Üks näide on kartuli lehemädanikust põhjustatud Iirimaa näljahäda aastail 1845-1849, mille tõttu miljon elanikku suri ja üle miljoni rändas Ameerikasse."

Helga Kalm. Foto: www.icds.ee

Kes on kliimapagulased, kes on majanduspagulased ning mis neid kaht eristab?

Helga Kalm: "Kliimapõgenikud on inimesed, kes on kliimatingimuste või -muutuse tõttu sunnitud kodust lahkuma. Majanduspagulased on inimesed, kes lahkuvad oma kodukohast, sest elatusallikad ei ole neile enam kättesaadavad või töö leidmine asukohamaal on väga raske. Kliimatingimused mõjutavad sageli inimeste elatusallikaid, mistõttu võivad ebasoodsad kliimatingimused soodustada majanduspagulaste teket.

Näiteks mitmeaastane põud võib tähendada, et põllumajandusega tegelevatel inimestel ei ole enam võimalik sissetulekut saada ja nad on sunnitud kodust lahkuma. Kuna kliima mõjutab sageli otseselt inimeste elatusallikaid, on nende kahe grupi vahel väga raske selget piiri tõmmata. Samas eristuvad mõlemad nimetatud grupid ametlikult pagulastest, kelle elu on nende lähteriigis ohus. Samuti ei kaitse kliima- ega majanduspagulasi ÜRO pagulasseisundi konventsioon, sest tegemist ei ole traditsioonilises mõttes pagulastega"

Millised on hetkel põhilised probleemsed piirkonnad, kus inimestest on saanud kliimapõgenikud? Mis on selle põhjused?

Helga Kalm: "Kliima mõjutab kõige rängemalt riike, kus institutsioonid on nõrgad ja riik ei suuda inimesi kliima mõjude eest efektiivselt kaitsta. Peamised murekohad on väikesed saareriigid Vaikses ookeanis, veepuudus ja erosioon Aafrikas, Lähis-Idas ja Kesk-Aasias, ning suurte jõgede deltapiirkonnad Ladina-Ameerikas ja Aasias. Väikesed saareriigid jäävad tõenäoliselt järgnevate kümnendite jooksul vee alla.

Maldiivide, Kiribati, Tuvalu ja teiste saarte elanikke ohustab elukoha kaotus ja enne seda ka sissetuleku kaotus, sest veetõus ja merevee keskkonna muutus mõjutavad nende peamisi sissetulekuallikaid – turismi ja kalandust. Suurte jõgede deltad on ohtlikud, sest need on sageli väga tihedalt asustatud ja üleujutused ohustavad inimeste eluasemeid ning elatusallikaid.

Soolane merevesi võib rikkuda ka põllumajanduseks olulist pinnast. Veepuudus mõjutab erinevaid riike Aafrikas, Lähis-Idas ja Kesk-Aasias. See takistab inimesi põllumajanduse või karjakasvastusega tegelemast ning on üks põhilisi riigisisese migratsiooni põhjuseid. Darfuri konflikt illustreerib hästi, kuidas riigisisene migratsioon võib viia konfliktini ressursside pärast"

Hetkel näib olevat kliimaprobleemide peamiseks lahenduseks inimeste ränne kodupaigast väljapoole, kuid millised lahendused tuleksid veel kõne alla?

Helga Kalm: "Kuna kliimapagulaste arv lähiaastate jooksul tõenäoliselt kasvab, siis on oluline rahvusvahelise õiguse kontekstis nende situatsioon või õigused selgemini määratleda. Ka Pariisi kliimakõnelustel arutletakse kliimapagulaste tuleviku üle ning loodetavasti leitakse ühiselt lahendusi.

Kliimamuutused nõuavad rahvusvahelisel tasandil rohkem regionaalset koostööd. Kuna Maldiivide olukord on kriitiline, siis arutatakse riigi tulevikku ka suuremate ümberkaudsete riikidega nagu India, Sri Lanka ja Austraalia, et vajadusel oleks võimalik inimestel tulevikus migreeruda naaberriikidesse.

Teaduse arenedes on leitud palju erinevaid tehnoloogiaid, mis aitavad leevendada kliimamuutuste mõju, näiteks põuakindlad taimesordid jms. Arutada tuleb, kuidas muuta uued tehnoloogiad kättesaadavaks nendele, kes seda enim vajavad, ja kuidas tõsta arengumaade haldussuutlikkust seoses kliimamuutustest tingitud probleemidega, näiteks ümberõppe võimaldamine.

Erinevaid lahendusi on palju välja pakutud, nüüd tuleb lihtsalt leida need, mida on võimalik rakendada."

Kas ja milline on seos Euroopa praeguse pagulasrände ja kliimamuutuste vahel?

Helga Kalm: "Peamine motiiv, mis sunnib pagulasi läbi Türgi Euroopasse liikuma, on seotud kodusõja ja vägivallaga Süürias, Iraagis ja Afganistanis, mis ongi kolm riiki, kust tuleb kõige rohkem pagulasi. Kui kliimapagulased on enamasti sisemigrandid, siis kodusõda ja vägivald sunnivad inimesi liikuma naaberriikidesse.

Süüria kodusõda ja pagulastevoog ei ole kindlasti tingitud ainult kliimamuutustest või põuast, vaid väga paljude erinevate tegurite koosmõjust, sealhulgas nõrk autoritaarne režiim, majanduslik ja õiguslik ebavõrdsus, nõrgad institutsioonid, halb majanduslik olukord, rahutused teistes piirkonna riikides jms.

Süüria konflikt on kestnud neli ja pool aastat ning riigi majandus ja infrastruktuur on selle aja vältel kokku kukkunud. Inimesed põgenevad konfliktide eest ümberkaudsetesse riikidesse lootuses, et nad saavad peagi koju naasta. Kuna Süüria konfliktile ei paista lähiajal lahendust tulevat, siis liiguvad inimesed Türgist, Liibanonist ja Jordaaniast edasi Euroopasse, sest ümberkaudsetes riikides ei ole neil enamasti õigust legaalselt tööd leida. Seega on suurem osa Euroopasse tulevatest pagulastest siiski sõja-, mitte kliimapagulased.

Lõuna poolt läbi Liibüa tulevad pagulased on suurema tõenäosusega majanduspagulased. Aga ka siin on väga raske väita, et tegu on kliimapagulastega. Paljud tulijatest on pärit Eritreast, kus valitseb väga range ja julm režiim, või Sudaanist ja Somaaliast, kus käib kodusõda. Teistest riikidest tulevate inimeste puhul on tegemist peamiselt majandusmigrantidega, aga nagu varem öeldud, on väga raske eristada kliimapõgenikke majanduspõgenikest, sest põhjused kodumaalt lahkumiseks erinevatel põhjustel on põimunud."

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta