Loobu jõe käärudes matkates tundub, et jõgi vaatab mulle vastu. Teen jõele kummarduse, silman enda peegelpilti ja astun edasi.

Külapoisid on rajanud endile silla üle jõe. Nad on langetanud paar leppa põiki üle vee ja see peab mindki üle aitama. Enne tähtsat sammu seisatun ja märkan - kobras tuleb ujudes piki jõge.

Ta on kindlasti mind märganud ja peatub lepatüve all. Lahkun, sest ma ei soovi looma segada.

Hiljem üle õla jõe poole tagasi vaadates, näen teda oma vett mööda kulgevat teekonda jätkamas. Tark loom üllatas mind kavalusega. Ta ootas ära minu, kui inimesoo esindaja lahkumise ja jätkas seejärel oma teekonda.

Kirjutasin kopra kavaluse ülesse. Nii tegi üks loom end inimese silmis targemaks kui seni olin temast arvanud. Niisama kolama pole ma kunagi läinud. Seekord oli minu retke naelaks targa looma tark käitumine.

Neeruti, mai 1999.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!