Märjamaa alevi elukeskkonna pärast mures olnud inimesed ja keskkonnaorganisatsioonid kaebasid Tallinna Ringkonnakohtu otsuse (28.06.2022) edasi, et säilitada laululava juures asuv parkmets, kuid Riigikohus jättis selle menetlusse võtmata. Sellega jõustus 29.11.2022 otsus asjas 3-20-2652. 

Eramaal asuv metsapark eraldab Pärnu - Tallinna maanteed ning Märjamaa alevit, kaitstes asulat ja selle elanikke maanteelt kanduva õhusaaste, peenosakeste ja müra eest. Metsaparki läbivad jalgrajad on inimestel olnud kasutusel juba aastakümneid nii jalutamiseks kui ka tervisespordiks. Metsapark on raieohus olnud alates oktoobrist 2019, mil Keskkonnaamet väljastas metsateatised raieõiguse ostnud Stora Enso Eesti AS-ile.

Sellega algas ka kohtuvaidlus, mis jõudis ühe korra Riigikohtuski käia ja täiendas Eesti keskkonnavaidluste kohtupraktikat oluliste uute seisukohtadega. Selgeks sai, et metsateatis on haldusakt, millele kehtivad kõik haldusaktide kohta käivad nõuded, sh põhjendamine ja kaasamine.

Samuti asus kohus seisukohale, et kui Keskkonnaametile on teada kohalike inimeste huvi konkreetsete raietest puudutatud alade osas, siis peab Keskkonnaamet need isikud kaasama metsateatiste andmise menetlusse. Märkimisväärne on, et märtsis 2022 Stora Enso taotlusel väljastatud teatistest ei teavitanud Keskkonnaamet ühtegi kaebajat, hoolimata varasemast Riigikohtu otsusest. Riigikohus selgitas 2020. aastal, et Keskkonnaamet  peab ümber tegema  oma metsateatiste väljastamise süsteemi, mis võimaldaks inimestel saada teavitusi nende lähedal plaanitavatest raietest, et nad vajadusel saaksid teatisi õigeaegselt vaidlustada. Teavituste saamise võimalus on 2021. aastal alguses loodud piirinaabritele, kuid ülejäänud piirkonna elanikel ega keskkonnaorganisatsioonidel toimivaid teadasaamise võimalusi endiselt ei ole ning tihti saadakse raiest teada alles siis, kui harvester juba metsas töötab. 

“On jahmatav, et olime sunnitud aina uuesti avaldusi esitama, sest ühed metsateatised aegusid, teised esitati ja kinnitati meid teavitamata ning isegi pärast kõike seda tehti osa raieid ikkagi kohtuasja ajal ära,” ütles Liina Steinberg keskkonnaorganisatsioonist Päästame Eesti Metsad, kes oli üks kohtuvaidluse osalisi.

Siiski lubas kohus teises kohtuastmes kaebust muuta ja  Ringkonnakohtus kohtuvaidluse ajal välja antud uued teatised. Selliselt säästeti oluliselt kõigi menetlusosaliste ressursse ning võimaldati teises kohtuastmes nõuda uute teatiste tühistamist vaidlustada ilma, et pooled oleksid pidanud vaidlusega otsast peale alustama.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 28. juuni otsuses, et Keskkonnaamet oleks pidanud kaebajad metsateatiste menetlusse kaasama ja neid metsateatiste andmisest teavitama. Seega on õigustühised metsateatised, mille alusel osa raieid teostati. Samuti möönis ringkonnakohus otsuses kohalike elanike puutumust metsapargiga, mis tähendab, et metsateatiste vaidlustamiseks ei pea olema metsapargi piirinaaber. 

Kohus rakendas selles vaidluses esimest korda raierahu põhimõtet tänu millele ei pea enam kohtus vaidlema selle üle, kas kevadel toimub metsas lindude pesitsemine või mitte. 

“Meil tuleb ühiskonnana läbi mõelda see, mida loodus meile elukeskkonnana tähendab ja kas mingi looduse osa paberite järgi omamine tähendab seda, et omanik võib selle osaga teha, mida heaks arvab. On aeg jõuda loodus- ja elukeskkonna hoidmiseni sellisel tasandil, et ka eramaadel asuvad metsad saavad hoitud (majandatud püsimetsadena) ning lageraie metsamajandusvõttena asulalähedastes metsades ajaloo prügikasti visatud,“ ütleb Märjamaa alevi kohalik elanik ja Raplamaa Loodushoiu MTÜ juhatuse liige Mari Laanesaar. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta