Kui sul on plaanis hakata krediitkaarti taotlema, aitab erinevate tingimustega kaartide vahel valikut teha vastus küsimusele: mille jaoks sul seda vaja on? Kas üksikute suuremate ostude tegemiseks, kui omal raha parasjagu napib või läheb seda tarvis peamiselt välisreisidel? Siinkohal tasuks veel sammuke tagasi astuda ja mõelda, kas ilma krediitkaardita kuidagi ei saa?

Kuna krediitkaart on sisuliselt laen ehk sa kulutad pangalt laenuks saadud raha, siis võib emotsionaalsematel ostlejatel tekkida oht laenutsüklisse sattuda. Lisaks tuleb arvestada sellega, et krediitkaardi kasutamine on üldjuhul kulukam kui deebetkaart – reeglina pead krediitkaardi eest maksma kuu- või aastatasu ning kasutatud rahalt tasuma intressi. Sularahaautomaadist krediitkaardiga raha välja võtmine on samuti kulukas, sest selle eest võetakse teenustasu.

Seega igapäevasteks pangatehinguteks krediitkaart hädavajalik ei ole, eriti neile, kes välismaal ei käi ning internetipoodidest ei osta.

Positiivse poole pealt pakub krediitkaart üsna paindlikku lühiajalist laenuvõimalust ning reisimisel võib see vahel olla ainuvõimalik kaardimaksevahend.

Sama nimi, erinev sisu

Kui pärast ülaltoodud küsimustele mõtlemist leiad, et sa siiski vajad krediitkaarti, alusta erinevate pankade pakutavate kaartide tingimuste võrdlemisega.

Olulist rolli mängib su netosissetuleku suurus, sest sellest sõltub, millise krediitkaardi ja kui suure krediidilimiidi on pank nõus sulle andma. Sissetuleku nõue on erinevatel pankadel ja kaartidel erinev.

Samuti tasub teada, et kuigi kolm levinumat krediitkaardi tüüpi kannavad erinevates pankades sama nime – vaba tagasimaksega, määratud tagasimaksega ja püsimaksega krediitkaart, sõltuvad nende tingimused konkreetsest pangast ja kaardist.

Kõige mugavam on erinevate pankade krediitkaartide tingimustega tutvuda Finantsinspektsiooni tarbijaveebi krediitkaartide võrdlustabeli abil. 

  • Määratud tagasimaksega krediitkaart – saad kokkulepitud päevade jooksul üldjuhul kasutada intressivaba raha. Intressivabade päevade arv sõltub pangast ja konkreetsest krediitkaardist ning see võib olla näiteks 40–50 päeva. Kõik eelneval kuul kulutatud summad võtab pank ise kokkulepitud maksepäeval sinu kontolt maha. Kui siis vajalikku summat kontol ei ole, hakkab pank arvestama viivist. Tagasimakse päev on kindel kuupäev, näiteks iga järgneva kuu 10. või 20. päev. Üldjuhul on kaardile kehtestatud kuu- või aastatasu.

  • Vaba tagasimaksega krediitkaart – kulutatud summa tagasimaksmisel saad üldjuhul ise valida tagasimaksmise aja ja summa ning võid maksta ka osade kaupa. Arvestama pead, et intressivabad on reeglina sõltuvalt pangast ja kaardist näiteks 30–55 päeva. Kui sa kasutatud raha selle aja jooksul tagasi pole kandnud, pead kasutatud summalt hakkama pangale maksma intressi, nii et mida kiiremini tagasi maksad, seda kasulikum sulle. Üldjuhul on kaardile kehtestatud kuu- või aastatasu.

  • Püsimaksega krediitkaart – kasutatud summa maksad pangale tagasi lepingus fikseeritud suurusega ja regulaarsete osamaksetena ning osamaksed saab jaotada pikema perioodi peale. Kuigi lepingus on ette nähtud minimaalne osamakse summa, võid maksta ka rohkem, sest mida kiiremini kannad pangale laenatud summa tagasi, seda vähem pead intressi maksma. Üldjuhul intressivabu päevi ei ole, nii et kui kaarti maksmiseks kasutad ja info tehingust jõuab panka, algab kasutatud summalt intressiarvestus. Püsimaksega krediitkaartide seast on võimalik leida ka kuu- ja aastatasuta kaarte.

On ka selliseid krediitkaarte, kuhu saad ise raha juurde maksta, et kaardi vaba jääki suurendada. Enda raha kasutamise eest ei pea pangale loomulikult intressi maksma.

Kui sul juba on krediitkaart, tasub oma tehingute väljavõttele ja kaardi kasutamise tingimustele mälu värskendamiseks pilk peale heita ja kaaluda, kas tegemist on kõige kasulikuma lahendusega või on sinu tarbimisvajadused vahepeal muutunud ning aeg on küps uue kaardi võtmiseks või sellest hoopis loobumiseks.

Krediitkaartide lisavõimalused

Krediitkaardiga võidakse kaasa pakkuda lisateenuseid, näiteks reisikindlustust, kaardikaskot, ostukindlustust, soodustusi samas pangas teiste lepingute sõlmimisel, samuti soodustusi erinevates teenindusasutustes. Lisateenuste olemasolu ei tohiks kaardi valimisel määrava tähtsusega olla. Hinda kriitiliselt esiteks seda, kas sul ühte või teist lisateenust üldse vaja on ning teiseks, kui ostaksid selle eraldi, kas hind tuleks soodsam ja teenus vastaks rohkem sinu soovidele?

Tavaliselt pakutakse võimalust vormistada krediitkaardile ka lisakaart(e). See tähendab, et sul on võimalik näiteks oma pereliikmele lisakaart teha, nii et temagi saab sulle antud krediidilimiiti kasutada. Seejuures tasub tähele panna, et sina vastutad ka lisakaardi omaniku tehingute eest.  

Kuidas krediitkaarti arukalt kasutada?

  • Hoia krediitkaardiga tehtud ostudel interenetipanga väljavõtte abil regulaarselt silm peal, et sa kulutamisega hoogu ei satuks. Distsiplineeri end ja püüa maksimaalset limiiti mitte ära kasutada, et järgmisel kuul selle tagasimaksmisega raskusi poleks.

  • Kuigi vaba tagasimaksega kaardiga saad ise valida tagasimakstava summa suuruse ja aja, püüa kasutatud raha või vähemalt suurem osa sellest intressivabade päevade jooksul tagasi maksta. Nii maksad vähem intressi. Samal põhjusel tasub ka püsimaksega kaardi puhul maksta kogu kasutatud summa võimalikult kiiresti tagasi, sest püsimaksega kaardi puhul reeglina intressivabu päevi ei ole.   

  • Arvesta, et kui oled kasutatud krediidi tagasimaksmisega hiljaks jäänud, hakkab pank arvestama viivist.

  • Kui näed, et krediitkaardi omamine hakkab üle jõu käima, koosta eelarve. Pane kirja oma igakuised tulud ja kulud ning arvuta, kui kiiresti suudaksid krediitkaardi võla tagasi maksta. Tee endale tagasimakse graafik ja järgi seda!

  • Kui oled tagasimaksmisega raskustes, võta pangaga ühendust, et lahendus leida.