Realistlikult võttes: kui töökohast koondatakse, tuleb edasi elada ja oma elu võimaluste järgi ümber korraldada. Selleks on kasulik aeg maha võtta, mõelda selgeks oma prioriteedid ning hinnata adekvaatselt oma konkurentsivõimelisust tööjõuturul. Aja mahavõtmise võimaluste puhul mängib olulist rolli inimese senine majanduslik kindlustatus: kui pikalt on võimalik ilma tööta toime tulla ning millist toetust osutavad pereliikmed. Kui perel on võetud liisingud või kui peres on üks töölkäija ning ta jääb töötuks, siis on olukord loomulikult palju raskem kui peres, kus on mitu töötavat inimest.

Seetõttu pole mõtet oma majanduslikku olukorda teistega võrrelda, teistel on teistsugused tingimused. Tasub keskenduda sellele, kuidas ise oma olukorras kõige paremini toimida. Tihti jäädakse liiga pikalt omaette norutama ega kasutata tekkinud vaba aega enda jaoks kasulikult ära.

Töötuks jäädes tasub esimese sammuna selgeks mõtelda oma prioriteedid.

Kujunenud olukorda toob selgust, kui mõteldakse läbi, mis on minu elus tõeliselt väärtuslik ning mida ma saan teha, et see tõeliselt väärtuslik kestaks pikka aega. Tihti ollakse tööd rohkem väärtustanud kui inimsuhteid või tervist. Töölt lahkumisel võivad asjad jälle õiges valguses paista ning võib selguda, et ajutiselt on küll kaotatud töö, kuid muud olulised komponendid elus on alles.

Kahtlemata mõjutab ühe pereliikme töötuksjäämine tervet perekonda nii majanduslikult kui ka suhetealaselt. Vähenenud sissetulekuid tuleb säästlikumalt jagada ning kitsamad majandusolud võivad tekitada peresiseseid pingeid, eriti kui pereliikmed ei taha oma harjumuspärasest elustiilist loobuda. Vähenenud materiaalsete ressursside jagamise puhul võime üllatusega avastada lähedaste varjatud isiksuseomadusi. Pereliikmed võivad olla ootamatult suuremeelsed ja koostöövalmid või vastupidi, valmistada pettumust, öeldes, et mul endalgi napib raha, mida sina veel tahad. Ühe pereliikme pikaajaline töötus võib olla suhetele paras proovikivi. Teised pereliikmed võivad töötut pereliiget toetada ja mõista, kuid ei pruugi.

Teise sammuna on oluline luua oma elust edasine visioon ning panna paika konkreetne tegevuskava, kuidas seda teostada.

Tegevuskava planeerimisel tuleb jälgida, et see oleks kooskõlas nii oma elustiili kui ka isiksuseomadustega. Konkreetne tegevuskava aitab hoida meeled erksana ning seetõttu ei langeta nii kergelt masendusse. Kui tegevuskava plaanimisel ning selle edasisel elluviimisel tuntakse hirme ja kahtlusi, tasub pöörduda konsultatsiooniks karjäärinõustaja või psühholoogi poole.

Töötuks jäämine võib enesehinnangule halvasti mõjuda ning ettevõtlikkust pärssida. Seda eriti olukorras, kus meedia edastab pidevalt negatiivseid sõnumeid koondamistest ning jätkuvast majanduslangusest. Võib tekkida „psüühiline õhuauk", kui inimene saadab muudkui oma CV-sid laiali, aga neile ei vastata, või kui selgub, et tööle valituks osutus hoopis keegi teine.

Kuna inimestel on kombeks infot valikuliselt kuulda, siis töötu olles hakatakse võimendatult märkama just selle valdkonna probleeme ja seeläbi väheneb usk leida uus sobiv töö. Positiivne tegevuskava loob eelduse, et leitakse endale sobiv töö. Sobivat tööd on kergem leida, kui oma töistest oskustest ning konkurentsivõimest omatakse adekvaatset ettekujutlust. Inimestel on paraku kombeks oma tööalaseid võimeid kas üle- või alahinnata. Omades endast adekvaatsemat pilti, jäävad nii mõnedki valed valikud tegemata. Ega töö ole maailmast otsa lõppenud! Kui erialaseid oskusi napib või neid pole, tasub tõsiselt mõelda enesetäiendamisele või ümberõppele.

Kolmanda sammuna on oluline oma töised plaanid ellu viia.

Lahendamatuid olukordi elus ei ole, on ainult sobivamad ja vähemsobivad võimalused. Nii saabki enda jaoks vastavalt olukorrale teha parimaid valikuid.

Töötuks jäämise puhul on psühholoogiliselt kasulik

Allikas: Elukiri