Seda peamiselt seetõttu, et Eesti organisatsioonidel on regioonis teistega võrreldes kõige väiksem personal, kõige vähem kaasatud vabatahtlikke ja kõige väiksem liikmelisus. Samuti on sissetulekud kasinad, sest Euroopa Liidu toetuste osakaal on väike.

Mind isiklikult jäi see nõrkuse ja pehmuse mõte pikalt kummitama, sest liikmete ja vabatahtlike hulk on näitajad, mida saab kindlasti parandada. Mitmed nipid, mis kodanikeühendustele mõjuvad, on ehk abiks ka ettevõtetele ja riigiasutustele.

• Sageli on ühendustel ja läbi mõtlemata, mida täpsemalt soovitakse. Ei teata, kas tahetakse ajada omi asju kitsas ringis või suuremat hulka inimesi kaasates. Nii võibki juhtuda, et avalikkusele antakse segaseid signaale.

• Unustage paberkandjal infokataloogid! Kui mõne teema laiem käsitlemine, suurem liikmeskond, uued ostjad, kodanike harimine, tähelepanu püüdmine vms on siiski teie eesmärk, siis tasub omada kasvõi mingit lihtsamat kodulehte või blogi. Koduleht ei pea olema tasuline. Veebis on mitmeid tasuta võimalusi.

• Andke endast regulaarselt märku ja avaldage enda tegemiste kohta uudiseid. Kui te olete veebilehe valmis saanud, siis mõelge, kui palju te sellele tähelepanu soovite. Kui tahate, et inimesed teie lehele tagasi tuleksid, siis peate te neile selleks põhjust andma.

• Oluline on ka ise aktiivsem olla. Õppige näiteks pressiteateid koostama ja saatke neid ise sobivatele meediakanalitele. Meedia tähelepanu aitab tuua teie juurde inimesi, kes teist enne midagi ei teadnud. Te võite anda ajakirjanikele teada, et teie kodulehel olevad uudised on vabalt kasutamiseks. Ka Bioneer.ee ootab teie vihjeid!

• Üks väga lihtne, aga oluline puudus paljudel Eesti rohesaitidel on RSS-i (RSS-feed) puudumine. Isegi mitmel suurel riigiasutusel (nt RMK ja Keskkonnainspektsioon) pole kodulehel seda lisavõimalust. RSS annab võimaluse lugeda uudistevoogu enda poolt valitud uudistelugemise programmiga (nt Google Reader). Uudistelugemise programmi saabuvat uudisvoogu jälgivad ka paljud ajakirjanikud, sest nii on lihtsam sündmustel silma peal hoida. Kui RSS-i pole, siis saavad inimesed teie tegemistest aimu ainult teie lehele sattudes, aga paljud ei viitsi ise ekstra lehelt lehele käia. Seega, kui vähegi võimalik on, lisage oma lehele RSS.

• Jagage omi teadmisi. Oletagem, et tegemist on linnusõprade seltsiga. Kui mõni selle seltsi liige võtab vaevaks mõnes infoportaalis või raadiosaates lindudest rääkida, siis toob see kindlasti uusi huvilisi juurde. Olge julgemad! Kindlasti ei tasu loobuda meedia kajastusest, kui seda pakutakse.

• Tundke teisi sama valdkonna tegijaid. Mul on isiklikult tunne, et Eestis võtavad rohelised organisatsioonid ja ühendused üksteist pigem konkurentidena, aga tulemus oleks ehk tõhusam kui jõud liita. Mitmekesi koos on messidel näiteks soodsam käia. Miks mitte korraldada ühisüritusi või vahetada bännereid ja linke?

• Kasutage sotsiaalseid võrgustikke info levitamiseks. Facebooki ja Orkuti tüüpi keskkonnad ühendavad aktiivseid inimesi, kes on altid uuele infole. Noorte hulgas levib lause: „Kui sind ei ole Orkutis, siis sind ei ole olemas“. Mõnes mõttes on see õige!

• Rääkige oma ideedest sõpradele. Ei tasu peljata oma tuttavaid, sest teie üllatuseks võivad nemadki teie ettevõtmisest huvitatud olla.