Kogu töö saab alguse töödeldava paberi kokkukogumisest ning taaskasutuskeskusesse viimisest. Nii mõneski Euroopa riikidest, nagu näiteks ka Hispaanias, on mitmed omavalitsused seadud sisse süsteemi, mille abil kogutakse kogu vanapaber kokku ning toimetatakse see vastavasse keskustesse.

Mujal, on paberi sorteerijateks tarbijad ise, kes paberi vastavatesse konteineritesse jätavad.

Taastöötlemiskeskusesse jõudmisel sorteeritakse paberid tüübi järgi. Näiteks eraldatakse papp ja ajalehepaber. Paberid mässitakse kokku ning laostatakse seni, kuni on võimalik neid niinimetatud pakikesi kasutada.

Paberimassi tootmine ja puhastamine

Kui sobiv hetk paberi taastöötlemiseks on kätte jõudnud, pannakse kokkupressitud paberkuulid transportliinile, mis viib need suurde vee ja kemikaalidega täidetud tsisterni. Seal leotatakse paberit, lõigatakse see väikesteks tükkideks ning kuumutatakse seni, kuni anuma sisu muutub taas paberimassiks.

Paberimass koosneb veest ja taimekiust, tselluloosist, millest esialgu paber tehti.

Seejärel pressitakse moodustunud mass mitmete plaatide vahelt läbi, et märgata ja eemaldada mustust ja võõrkehasid. Võõrkehadeks võivad olla liimikerad või väikesed plastmassitükid, mis jäävad pabeetikettide külge, kui need plastpudelitelt eemaldada.

Puhastamine

Pärast paberimassi hoolikat läbiuurimist, puhastatakse see tsentrifuugi abil. See masin paneb massi kiiresti keerlema, mille tulemusena eralduvad kõik materjalid, mis on tihedamad kui paberikiud.

Selle protsessi abil eemaldatakse kõik piisavalt väikesed ülejäägid nagu näiteks paberiklambrid. Ometi ei saa pabermassi selle abil täielikult tindist puhastada, mistõttu tuleb selleks veel omakorda vaeva näha.

Tindi ja trükivärvi eemaldamine

Trükivärvi eemaldamine koosneb sageli kahest sammust. Väikesi tindiosakesed loputatakse välja. Suuremad osad eemaldatakse aga nende hõljumise teel.

Nimelt, pannaksepaberimass selleks protsessiks suurde anumasse, milles surutakse vesinik läbi massi. Selle tulemusena tulevad värviosakesed lahti ning need hõljuvad anuma pinnale, kust osakesed kokku korjatakse.

Rafineerimine

Kui paberimass on lõpuks tindist puhas, asutakse seda rafineerima. Selleks sõtkutakse massi seni kuni kiud paisuvad. Sõtkumine ühtlasi aitab lõhkuda ka kokkukleepunud kiudeude kobaraid.

Kui tootmisjärgus olev paber peab välja tulema värviline, siis lisatakse värv massile just selle protsessi käigus ning valget paber valgendatakse. Kui on tegemist aga salvrätikuteks köögipaberiks või muuks selliseks otstarbeks mõeldud paberiga, siis jäetakse paberimassile selle loomulik pruunikas värvus.

Paberimassist saab köögipaberirull

Kui rafineerimine on lõpetatud, on paberimass valmis sellest uue toote valmistamiseks. Taastöödeldud materjalist paberitooteid valmsitatakse samal moel nagu uuest paberist tehtuidki. Ainukene erinevus on, et kasutatakse taaskasutatud paberimassi uue puitmassi asemel.

Paberimass saadetakse kiirestiliikuvasse masinasse, mis surub selle õhukesteks lehtedeks. Selleks, et paberrätikud oleksid märjana tugevamad,  lisatakse ka vaigupastat.

Seejärel eraldatakse vesi ning paber kuivatatakse. Nii kleepuvad omavahel tselluloosikiud. Kaks paberikihti ühendatakse omavahel nende vahel olevate õhukotikestega, selleks et niiskust paremini endasse imeda.

Kõige viimasena tehakse paberisse sisse rebimiseks vajalikud augujooned ning keritakse see tihedasti papist toru ümber ning paberrätikute rull ongi vamis.

Allikas: Ecologismo.com

---

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.