Mõni riideese ongi armsam, kui teised. Ja sa soovid teda ikka ja jälle kanda. On ka selliseid riideid,  millega kaasnevad nostalgilised mälestused. Selle pärast ei raatsi neid ka ära visata. Kannad riiet nii kaua, et on lõpuks ribadeks kantud. Siis pakid need jäägid ilusti heldimusega kokku ja säilitad vähemalt need riismed mälestusena. Kas ei tule tuttav ette?

Ka mul on nooruspõlvest paar niisugust kleiti kapipõhja pakitud. Selga enam ei lähe, aga vahel võtan välja ja vaatan härdalt ning pühin siis silmanurgast vaikselt mõne pisara ise ohates, ei olid ikka ajad. See selleks.

Mul oli üks T-särk, mis sai ostetud juba ammu, nii oma kümme aastat tagasi vist kindlasti. Ma pole kunagi saanud lubada endale asju, mida kanda ei saa või mis selga ei lähe. Rahakott dikteeris minu ostud. Üksikemana ei saanud endale kunagi liiga suurt garderoobi lubada. Kõik, mis ostsin, kandsin lõpuni ära. Ometi jäi see T-särk mul kandmata.

Põhjust ma ei tea. Isegi mitmete kolimistega ei kadunud ta mu asjade hulgast.

Ma ei oska enam põhjust välja mõelda, miks seda omal ajal ei kandnud. See pole üldse minu moodi.

Möödunud kevad - talvel riideid sorteerides leidsin selle pluusi ühtäkki jälle üles. Selga ta läks veel, aga enam ega seda ilus polnud kanda. Oli mulle nii umbes paar numbrit väikseks jäänud.

Esimene mõte tuli, et viin selle kuhugi taaskasutusse. Ta oli ju täitsa terve. Pole vaja ju kodus hoida asju, mida ise enam ei kanna.

Siis aga tekkis trots, et kui seda juba nii kaua olen endaga kaasa vedanud, siis tuleb pluus ka korda teha ja kandma hakata.

Näputööd ma nii palju ikka oskan, et üks hilp kandmiskõlbulikuks teha. Karta pole ju midagi. Kui ei õnnestu kõige paremini, siis õnnestub veidi halvemini ja selle pesu saab ka kodus ära kanda.

Vaatasin siis ideede saamiseks ringi Facebooki rühmades ja uurisin Pinterest´i lehel. Lõpuks jõudsin järeldusele, et tuleb pluusile suuremaks muutmiseks lihtsalt pitsid vahele heegeldada.

Leidsin selliseid pilte palju kus oli riideid pitsiga kaunistatud või parajaks tehtud. Ju see on siis levinud võte.

Tellisin endale e-poe kaudu heegelniiti. Mustrid leidsin ma jällegi Pinterest´i ammendamatute varude hulgast.

Paar õhtut nokitsemist teleka ees ja olidki mul pitsid valmis. Panin pluusi küljeõmblused kohakuti ja triikisin pluusi. Nii leidsin ma täpse keskkoha pluusi  esi- ja tagaosale.

Võtsin käärid kätte ja lõikasin pluusi rinna eest ülevalt alla lahti mööda seda triikimis joont. Traageldasin lõikamise ääred ära.

Kuna trikotaaž kipub õmblusmasinaga õmmeldes venima ebaühtlaselt, siis õmblesin pluusile lahtilõigatud kohta vahele tavalise sitsiriide riba, mis oli sama lai, kui minu heegeldatud pits. Selle riba peale õmblesin ma oma pitsi. Tegin samamoodi ka seljaosa laiemaks.

Proovisin selga ja mulle tundus et ka varrukad peab laiemaks tegema. Ainult varrukatele ei õmmelnud ma riiet pitsile alla.

Traageldasin pitsi kohe lahti lõigatud osale ja õmblesin selle masinaga kinni. Nii sain ma oma pluusi jälle kandmiskõlbulikuks ja andsin talle uue võimaluse.

Pole ju vaja kohe asju minema visata, kui need enam selga ei lähe. Natuke mõtlemist ja veidi näputööd ning ongi asi jälle korras.

Eks see ole ju ka taaskasutus. Ma pole nii rikas, et asju prügikasti loopida.

Tõin siin ära ainult ühe näite. Riideid saab  mitut moodi parajaks teha. Selline sai siis mu seekordne jutt ühe T - särgi parajaks tegemisest.

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta