Valitsev majandusolukord sunnib ettevõtteid mõtlema kokkuhoiule ja otsima turul uusi potentsiaale. Kasvav keskkonnateadlikkus eeldab ettevõtetelt, et nad panustaksid keskkonnaprobleemide lahendamisse. Uuringufirma Nielseni uuringu järgi peaksid tarbijate arvates ettevõtted tõstma keskkonna koguni prioriteediks nr 1. Keskkonnaprobleemidega tegelemine tähendab, et kokkuhoiust saab rääkida uhkusega, samaaegselt paraneb töötajate distsiplineeritus ja motivatsioon. Ettevõte hoiab kokku raha ja kasvatab mainekapitali.

Edukaks keskkonnasuunaliseks tegevuseks on vajalik:

- auditeerimine: milline on olukord, kus raisatakse, milline on ettevõtte mõju keskkonnale, mida on võimalik säästa;

- planeerimine: keskkonnatöö eesmärgid, visioon, vajaminevad ressursid, tegevuskava, meediaplaan;

- programmi eluviimine: professionaalne juhtimine, teostamine ja teavitamine;

- tulemuste mõõtmine: programmi edukuse mõõtmine, uus keskkonnaaudit.

Kuidas saab ettevõte panustada keskkonnaprobleemide lahendamisse?

Keskkonnale ja ettevõttele on kõige tõhusam selline tegevus, mis on suunatud ettevõtte enda rohelisemaks muutmisele. Täiesti rohelist ettevõtet ei ole, sest igal tegevusel on keskkonnamõju. Roheliseks ei saada ka üleöö, see on protsess. Tihti pikk ja keeruline, kuid perspektiivis tasuv. Oluline on vähendada ettevõtte ökoloogilist jalajälge, st tuleb vähem saastada ja rohkem säästa. Võimalusel tuleb taaskasutada seda, mida taaskasutada annab ja koolitada töötajaid. Tähtis on muuta toote või teenuse olelustsükkel keskkonda vähem kahjustavaks.

Tegevuse õnnestumiseks on hädavajalik omanike või juhatuse tahe ja motivatsioon. Kõigepaelt tuleb mõista, kuidas ettevõte keskkonda mõjutab. Järgmiseks võiks toimuda töötajate ja juhtkonna koolitus. Oluline on luua eelsoodumus keskkonnaprobleemidega tegelemiseks. Koolitusele võiks järgneda keskkonnaaudit. Sealt saab teabe keskkonnasuunalise tegevuse eesmärkide püstitamiseks. Keskkonnaaudit annab kindla aluse, et tegelema hakatakse õigete asjadega. Tegevusaasta lõppedes on võimalik tulemusi mõõta, sest on, millega võrrelda. Ilma keskkonnamõju mõõtmata on oht kalduda rohepesusse (nt vähendatakse kontoripaberi tarbimist, kuid samal ajal kulud transpordile suurenevad). Lisaks tuleb koolitada sidus- ja sihtrühmi ning õhutada ka neid rohelisele teele.

Alustada võib ka ilma auditita, lihtsama tegevuskava koostamise ja elluviimisega. Sellisel juhul on aga keerulisem tuvastada, kas ettevõte tervikuna ikka keskkonda säästis. Kõiki valikuid langetades saab silmas pidada keskkonnamõju. Mõned tegevused (investeeringud tehnoloogiasse) võivad olla esialgu majanduslikult ebaratsionaalsed. Kõigega ei peagi kohe tegelema, kuid üldpilti ja perspektiivi tuleb silmas pidada. Tegevused peaksid tooma kasu nii ettevõttele kui keskkonnale. Kindlasti annab kokku hoida ressursse (paberit, vett jne) ja energiat (elekter, transport), sorteerida jäätmeid ning edendada töötajate keskkonnateadlikkust.

Üheks ettevõtete jätkusuutlikule teele suundumise võimaluseks on liituda Ökomeedia Rohelise Programmiga.

Roheline Programm

Roheline Programm on teenus, mis aitab ettevõttel alustada rohelist teed. See koosneb neljast moodulist. Mooduleid saab tellida ja kombineerida vastavalt ettevõtte vajadusele.

– Töötajate koolitused keskkonnaprobleemide, energia- ja ressurssisäästmise ning taaskasutuse ja jäätmekäitluse teemadel, juhtkonna konsultatsioonid;

– keskkonnaaudit ja keskkonnasuunaline tegevuskava;

– tugi ja nõustamine tegevuste elluviimisel, roheline turunduskommunikatsioon;

– tulemuste mõõtmine, uute eesmärkide püstitamine, keskkonnaaruande koostamine.

Oma tegevustest tuleb ausalt rääkida

Ettevõtte keskkonnasuunalise tegevuse meediatoetus peab olema professionaalselt planeeritud. Oluline on silmas pidada, et roheline turunduskommunikatsioon (RTK) erineb tavalisest turunduskommunikatsioonist. RTK peab vastama reaalsetele sammudele, muidu võib olla tegevusest ettevõttele rohkem kahju kui kasu. Kui tavaline turundus on enamasti lahus tootmisprotsessist, siis roheline turundus on samm nende kahe tegevuse sünkroniseerimise suunas. Oluline ei ole enam mitte ainult toode, vaid ka see, kuidas ja millest see toodetakse ning milline on tootmisprotsessi keskkonnamõju.

Oma tegevustest ja edusammudest aru andes tuleb julgelt rääkida ka väiksematest sammudest. Ei piisa sellest, kui mainitakse neid ainult paari lausega kodulehel. Kõige paremaks keskkonnasuunalise tegevuse kommunikatsioonivahendiks on keskkonnaaruanne. Seda saavad lugeda nii omanikud, kliendid kui ka partnerid.

Edukas RTK eeldab, et ettevõte integreerib kommunikatsiooni protsessi sisemised- (juhatus, müügimeeskond, personaliosakond, turundusosakond, personal) ja välimised sidusrühmad (keskkonnaorganisatsioonid, kohalik kogukond, jaotuskanali partnerid) ning sihtrühmad (tarbijad).

Tõhususe rohelises turunduskommunikatsioonis annab holistilise seisukoha võtmine. Holistiline vaade saavutatakse, kui kõik promotsiooni meetmed (reklaam, personaalne müük, müügiedustus ja suhtekorraldus) on lõimitud ühte protsessi ja ühiselt koordineeritud. Koordinatsioon peaks olema nii horisontaalne organisatsioonis sees, kui ka vertikaalne, hõlmates sidus- ja sihtrühmi.

Roheline turunduskommunikatsioon

Rohelise turunduskommunikatsiooni eesmärk on soodustada keskkonnavastutuslikku imagot, mis viib ettevõtte toote või teenuse ostmiseni. Ettevõttele tähendab see, et kahesuunaline kommunikatsioon peab pidevalt täitma kahte alleesmärki:

1) harima erinevaid sihtrühmi keskkonnateemadel (keskkonnateadvuse edendamine);

2) looma ja hoidma keskkonnaalast usaldust toote ja ettevõtte kohta (keskkonnamärgis, keskkonnaorganisatsiooni kaasamine, rohepesu vältimine).

Eduka RTK kampaania puhul on oluline sõnum, kontekst ja sihtrühma täpne määratlemine. Uuringud on näidanud, et lihtsam on juurutada keskkonnasõbralikku tegevust nendele sihtrühmadele, kes on juba mõne keskkonnasuunalise tegevuse omaks võtnud (sorteerivad jäätmeid, osalesid Teeme Ära kampaanias, tarbivad ökokaupa, harrastavad nt joogat, tervislikke eluviise), või kes tunnevad huvi keskkonnatemaatika vastu. Mõjus RTK kampaania kasutab nii ratsionaalset argumentatsiooni kui ka emotsioone. Hirmutamine ei vii sihile, vaid võib sõnumi hoopiski blokeerida. Roheline ei pea olema kodukootud või igav. Roheline on elus ja rõõmus!

Eestist ei leia seni ühtegi väga head rohelise turunduskommunikatsiooni näidet. Sobivaim näide on vast Ecoprindi Roheline Trükis. Rohelise Energia viimast reklaamkampaaniat roheliseks turunduskommunikatsiooniks pidada ei saa. Tegemist oli tavalise imagoreklaamiga. Orto reklaam “Puhas Loodus” on pigem rohepesu, sest mil määral on selle kosmeetika puhul tegemist puhta loodusega?

Keskkonnatemaatika vastu huvi tundev inimene on keskmisest rohkem haritud ja seega reklaamsõnumi suhtes kriitilisem. Samas on roheliste toodete (eetilise kaubanduse) tarbijad usalduse võitmisel lojaalsemad ning nõus keskkonnasõbralike toodete eest 5 – 20% rohkem maksma.

Koostöö keskkonnaorganisatsioonidega

Keskkonna heaks võib ettevõte teha koostööd mõne keskkonnaorganisatsiooniga, lahendades koos mõne olulise keskkonnaprobleemi. Ettevõte mitte ainult ei panusta rahaliselt, vaid ka oskusteabe ja tööjõuga. Sellisel juhul on samuti kõige tõhusam pikaajaline strateegiline koostöö probleemi lahendamisel. Oluline on, et keskkonnaorganisatsioon oleks võimeline lubatud tegevusi ellu viima ja ettevõtte juhtkond/omanikud oleksid motiveeritud reaalseid eesmärke saavutama.

Et koostöö ettevõtte ja keskkonnaorganisatsiooni vahel õnnestuks, on vaja planeerimisel arvestada, et keskkonnaorganisatsiooni ja ettevõtte missioonid võivad esmapilgul tunduda vastuolulisena. Kindlasti ei tohiks suhtuda keskkonnaorganisatsioonidesse kui vaenlastesse. Eduka koostöö aluseks on partnerite võrdväärne positsioon. Ilma usalduseta ei õnnestu midagi!

Strateegilisest koostööst keskkonnaorganisatsiooniga võib ettevõttel olla mitmekülgset kasu - alates uute toodete/ teenuste väljatöötamisest ja lõpetades oskusteabega, kuidas ettevõte saab ennast keskkonnasõbralikumaks muuta. Keskkonnaorganisatsioon võib oluliselt lihtsustada ettevõttel oma tegevuste kommunikeerimist, aidates ettevõttel kasvatada keskkonnavastutustundlikku kuvandit. Keskkonnaorganisatsioonid on olulised avaliku arvamuse kujundajad ja neisse ei tohiks suhtuda kui ettevõtlusvaenulikesse organisatsioonidesse.

Ettevõte võib ka lihtsalt mõnele keskkonnaorganisatsioonile raha annetada, olgu selleks siis kas sponsorlus või filantroopia. Ka siin on oluline, et keskkonnaorganisatsioon oleks võimeline kokkulepitud lubadusi ellu viima, ja et tegevusest oleks keskkonnale kasu. Hetkel on Eestis kõige olulisem looduskaitse, keskkonnateadvuse edendamine ja säästvate tarbimisharjumuste juurutamine.

Kõige väiksema kasuga keskkonnale on sotsiaalseosega turundus, kus ettevõte annetab iga müüdud tootelt/teenuselt kokkulepitud protsendi keskkonna heaks. Kuid parem see kui mitte midagi!

Mis on keskkonnaaudit?

Keskkonnaaudit kujutab endast täielikku ülevaadet organisatsiooni tegevusega seotud keskkonnamõjudest, sealhulgas kasutatavatest materjalidest, tekkivatest jäätmetest, energia tarbimisest ja tegevuse vastavusest seadusandlusele. Auditile peaks järgnema regulaarne monitooring, milles tuuakse ära nt elektrienergia tarbimine kW/h, paberikulu kg ning kütusekulu liitrites, mis on ümberarvestatud CO2 emissiooni.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta