Keilas valmis sel aastal mitmekülgselt põnev lauluväljak, mille puhul pole tegu üksnes kultuuriliselt olulise linnaruumiga, vaid ka ruumiga, mis arvestab globaalseid keskkonnahoidlikke väljakutseid ning on ühtviisi lähedal nii kultuurile kui ka natuurile. Kuid alustagem kaugemalt.

Haridusobjekt

Kui ilmad muutusid suvisemaks ja lauluväljaku ala muutus ligipääsetavaks, hakkasid seal ühtäkki justkui iseeneslikult toimuma trennid, ringid, tunnid ja proovid. On ainult rõõm, et kõigile mõeldud ala leidsid kiirelt ja lihtsalt üles nii naabruses paiknevad koolid kui teisedki huvilised. Neile see paik ju mõeldud ongi.

Haridusliku eesmärgi nimel on lauluväljakule loodud väliõppeklass, meelteaed ja linnalapse sahver ning talvisel perioodil lisandub neile ka liuväli. Väliõppeklass on varustatud üle veebi jälgitava ilmavaatlusseadmega, mis võimaldab valida kontserdile mineku riietust. Linnalapse sahver sisaldab musta sõstra, punase sõstra, kuldsõstra, söödava kuslapuu ja musta aroonia põõsaid, mida muidu leiab maavanaema aiast. Meelteaias kasvavad aga piparmünt, nõmm - liivatee, kuumaasikas, harilik pune, sidrunmonarda ja muud põnevad (ravim)taimed.

Vett läbilaskvad pinnakatted

Eestis on sademete hulk 20. sajandi teisel poolel kasvanud 5%–15% ning teadlased prognoosivad kasvu jätkumist. Keila Lauluväljakul on suures ulatuses arvestatud võimalusega juhtida vihmavesi otse pinnasesse. Kui haljasaladele langev vihm enamasti eritähelepanu ei vaja, siis lava ümbrusse, tribüünidele ja juurdepääsuteedele langev vesi võib tekitada probleeme. Seepärast on Keilas tribüünidel ja väiksematel teedel kasutatud ökoloogilist pinnakatet EcoGrus, mis koosneb kruusast (fraktsiooniga 0–5 kuni 0–11) ja looduslikust sideainest (jahvatatud india teelehe seemned ja seemnekestad) ning võib imada oma kaalust 20 korda rohkem vett.

Vesi, mida ei õnnestu pinnasesse immutada sadamise kohas või võtta kasutusele veereservuaari kogumisega, suunatakse haljasaladele või vihmaaeda. See on ala, mille keskel on madalam koht, kus kooriti maapind paeklibuni ning täideti lubjakivi ja graniitkillustikuga. Jõesängi meenutava madalama osa äärde istutati madalsoole iseloomulikud taimed (nt porss) ning ümbritsevale alale sarapuud ja mägivahtrad.

Sademevee (taas)kasutus

Vihmavesi tuleb kätte tasuta. Selle suunamine linna kanalisatsiooni on aga kulu, nii torustiku rajamise kui ka vee hilisema puhastamise vaates. Kui aga vesi kasutusele võtta, väheneb koormus nii torustikule, veepuhastile kui ka rahakotile. Liiatigi on sademevesi pehme ehk sobib suurepäraselt kastmisveeks. Lisaks säästab selline vesi tehnikat, kuna ei tekita katlakivi.

Laululava ümbert ja katuselt kogutakse vihmavesi kokku ning suunatakse uisuväljaku äärsete sademeveerennide kaudu maa-alusesse mahutisse. Enne mahutit läbib vesi puhasti, mis eraldab
tahked osakesed ja kemikaalid.

Maa-alune mahuti, mis on kaitstud külmumise eest, mahutab kuni 10 kuupmeetrit vett. Kui juhtub, et vett voolab sinna rohkem, juhitakse ülejääk linna torustikku. Mahutisse kogutud vesi läheb aga
lauluväljakul kohe läbi filtrite taas kasutusse – nii tualettide loputuskastides kui ka kastmisveena.

Taimestik loob keskkonna

Mida kõrgem ja mitmekesisem on haljastus, seda rohkem aitab see reguleerida linnaliste alade temperatuuri ja vältida soojussaari, seob sademevett, puhastab õhku ja vett, seob süsinikku, pakub elupaiku looduslikele liikidele ja loob seeläbi parema elukeskkonna ka inimesele. Lauluväljakule on rajatud kolme tüüpi rohustuid: käidavad valge ristiku alad, lilleniidualad ning märgala rohustukooslus.

Lisaks rohttaimedele leiab taimestikust tuttavaid puid ja põõsaid, näiteks sarapuu ja mägivahtrad, aga ka veidi eksootilisemaid nagu punased tammed ja sahhalini pihlakad. Kui nii mõnigi lauluväljaku lahendus on juba vaadeldav ja kasutatav, siis taimestik vajab arenguks aega. Osa rohustukooslusi kujuneb küllap välja juba tänavu, kuid lilleniidud vajavad täisilu saavutamiseks aega ning ka puude ja põõsaste kujunemine võtab aastaid. Seega tuleb huvilisel sealseid lahendusi käia uudistamas igal aastal uuesti.

Rohekatused on ilusad ja kasulikud

Rohe- ehk haljaskatuste roll on ennekõike kuumasaarte tekke vältimine ja vihmavee koormuse vähendamine, kuid neil on teisigi kasulikke omadusi ning pealekauba on nad lihtsalt ilusad. Lauluväljakul on kasutatud erinevaid rohekatuseid. Esmapilgul jäävad silma laululava ja väliõppeklassi kukeharjadega katused, kuid rohekatused on ka hooldus- ja riietusruumil, teeninduspaviljonil ja tualettidel.

Laululava ja väliõppeklassi kukeharjamattidega katus on lihtsam lahendus. Vaid taimematt, umbes 5 cm paksune kasvusubstraat ja vett talletav kärgkiht. Küll aga on seda enam kui kümnest kukeharjaliigist koosnevat katusekatet põnev vaadelda peaaegu kogu kasvuperioodi jooksul, sest vahelduvad õitsemisajad ja seeläbi ka katuse värvus.

Riietusruumide katuse puhul on kasutatud ettekasvatatud taimematte, mis on kohe valmis ja õitsevad juba esimesel aastal. Sellelt pinnalt leiab kümnete liikide seast näiteks rauklaugu, tupp - kilbirohu, kollase karikakra, ümaralehise kelluka, nurmnelgi ja hariliku kurekaela. Paviljoni ja hooldusruumide katusele on aga istutatud atraktiivseid mitmeaastasi kõrrelisi.

Bambuspingid

Keila lauluväljaku tribüünil kohta valides tasub visata pilk pingile. Sest tegu pole tavalise kuuse- või männiprussiga, vaid üsna ainulaadse bambuspingiga. Selle tootmiseks kasutatakse kiiresti taastuvat hiidbambuseliiki „Moso“, mis kasvuperioodil neelab rohkem CO₂, kui materjali tootmise käigus eraldub , ning mis saab raieküpseks 4–5 aastaga. Tüved lõigatakse õhukesteks ribadeks ja liimitakse kokku suure surve all. Tulemuseks on äärmiselt tihe ja vastupidav materjal, millele antakse lausa 25 - aastane garantiiaeg.

Kas saaks keskkonnasõbralikumalt?

Muidugi. Või nagu müügimehed ütlevad, the sky is the limit. Iga projekti puhul tuleb kaaluda, kui palju on võimalik ja mõistlik investeerida. Näiteks saanuks kogu lauluväljaku alal asfaltkatte asemel kasutada vett läbilaskvaid pinnakatteid, kuid suuremate sündmuste ajal on laululavale vaja iga ilmaga ligi pääseda üsna raskete masinatega. Ka võiks niidetavat heina kasutada loomasöödana või kasutada niidualade hooldamiseks sootuks loomi, aga ärgem unustagem, et tegu on siiski linnaruumiga.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta