Bioneer küsis Keila linnapealt Enno Felsilt, kuidas mõjutavad keskkonda kohalikud ettevõtted. Saime teada, millal valmib uus jäätmejaam. Uurisime, miks joob linnapea siiani pudelivett. Pärisime, kas Keila linn toetab ägedaid kohalikke keskkonnaalgatusi. 

Kas Teie meelest on Keila roheline linn? 

Keila on roheline väikelinn, seda arvavad ka linnaelanikud. Ligikaudu pool Keila 12-ruutkilomeetrisest pindalast hõlmavad pargid ja metsaalad. Linnaparkidest suuremad on Keskpark, Jõepark ja Männik. Kanname oma rohealade eest hoolt. Regulaarse hoolduse all on 90 hektarit parke ja haljasalasid, suurematele parkidele on koostatud hoolduskavad.  Üha enam arvestame hooldustööde planeerimisel ökoloogiliste printsiipidega. Kindlasti üllatab lugejat, et linna territooriumil on liigirikkaid puisniite.

Milline Keila linna keskkonnateema Teile endale kõige südamelähedasem on?

Ühte teemat ei tahaks esile tõsta. Linn korraldab jäätmehooldust, heakorda, koostab ja kehtestab planeeringuid, annab ehituslubasid ning kõik need valdkonnad on keskkonnateemadega tihedalt seotud. Igapäevatöös kerkib teistest teemadest enim esile planeerimisega seonduv. Hetkel on aga atraktiivseim teema Keskpargi renoveerimine koos puhkeala rajamisega, mis peaks valmima kahe aasta jooksul. 

Kas ja kuidas mõjutavad piirkonna ettevõtted Keila linna keskkonda?

Keila Terko piirkond kujutas kunagi tõesti otsest ohtu keskkonnale. Praeguseks on sellest saamas ajalugu. Uued piirkonna ettevõtted on keskkonnasõbralikumad, rajatud on korralikud vee- ja kanalisatsioonivõrgud. Piirkond on korda saamas. Tootmine ja tööstus asetsevad linna äärealadel. Üldiselt on Keilas hästiarenenud ettevõtlus, mis linna keskkonda arvestatavalt ei kahjusta.

Kuidas hindate Keila jäätmemajanduse olukorda? 

Keilas toimib juba palju aastaid korraldatud olmejäätmevedu, mille käigus kogutakse eraldi segaolmejäätmed, paber-papp, biojäätmed. Elanikel on võimalus tasuta ära anda ohtlikud ja probleemsed jäätmed. Toimib pakendi kogumissüsteem.

Alati saab teha paremini. Oleme võtnud eesmärgiks 2019. aastal rajada linna territooriumile jäätmejaam, et suurendada taaskasutust ja pakkuda elanikele paremat võimalust jäätmete sorteerimiseks. Selles valdkonnas oleme tõhustanud järelevalvet, kuid igapäevane praktika näitab, et elanike harjumused on visad muutuma.

Kas Keila Linnavalitsus sordib jäätmeid? Kas Keila Linnavalitsus rakendab rohelise kontori põhimõtteid? 

Linnavalitsuses sorditakse põhiliselt paber, papp, ohtlikud jäätmed. Rakendame ka rohelise kontori põhimõtteid. Püüame säästa keskkonda ja suurendada taaskasutust. Võimalikult vähe püüame kasutada paberit, kahjuks kulub seda ikka rohke kui tahaksime. Dokumendihaldus on enamalt jaolt korraldatud digitaalselt.

Kuidas on Keila linnas lood keskkonnaharidusega? 

Me ei ole teinud spetsiaalset uuringut, kuid meie koolid taotlevad projektipõhiselt toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Linn korraldab elanikele keskkonnaalaseid õppepäevi ja väljasõite, mis on väga populaarsed. Linnaloodus võimaldab mitmekesist maastikku matkamiseks Keila jõel, parkides, puisniitudel ja soos – see on ühe linna kohta suurepärane võimalus.

Kuidas on lood Keila joogiveega? On see kvaliteetne?

Keila linna joogivesi võetakse ca 200 meetri sügavustest puurkaevudest kambrium-vendi põhjaveehorisondist ja vee kvaliteet on väga hea – kergelt mineraalse koostisega, sisaldades hulgaliselt inimesele vajalikke mikroelemente. Keila linna veevärgi põhilised rekonstrueerimistööd viidi läbi Euroopa rahastuse toel aastaks 2012. Keila oli üheks esimeseks linnaks, kus pea kõigile elanikele (99,9%,) tagati liitumise võimalus ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga.

Kas Te ise joote kraanivett või pudelivett? 

Joon ka ise kraanivett. Siiski joon küllalt palju ka pudelivett - harjumusest, mugavusest või isegi ei tea, miks. Hiljuti kingiti korduvkasutusega joogipudel.

Kuidas on lood Keila linna õhuga? 

Keila linnas pole õhureostust viimasel ajal mõõdetud, arvestatavaid probleeme ei tohiks olla. Ettevõtted on palju panustanud puhastus– ja ventilatsiooniseadmetesse. Keila on roheline linn. Arvame, et meil on puhas õhk. Igal aastal uuendame linnahaljastust, istutame vähemalt 100 puu. Piiratud on Keilat läbivat rasketransprdi transiitliiklust.

Kuidas hindate  Keila ühistranspordi võimalusi? 

Keila piires võib saada ilma autota edukalt hakkama. Oma pindalalt pole Keila suur linn (ligikaudu 12 ruutkilometrit). Järjest tekib juurde kergliiklusteid. Jalgrattaid tuleb linnapilti üha juurde. Selles osas on just õpilased eriti aktiivsed. Meie esimene ligi saja kohaga rattaparkla rongijaamas on aastaga tihedalt kasutusse võetud. Lisaks saab kasutada ühistransporti, mis on kõigile tasuta. Paraku on end autost võõrutada keeruline. Ka mina ise kasutan autot igapäevaselt, mis on rohkem kui peaks.

Kui mõni MTÜ või SA tuleb heale ideele, kuidas parandada Keila keskkonnaseisundit või harida inimesi, siis kas neil on mõtet toetuse osas pöörduda ka Keila linna poole?

Head mõtted on muidugi tänuväärt ja saavad varem või hiljem realiseeritud.

Kas Keila linn toetab keskkonnategevusi? 

Eraldi toetust keskkonnaprojektidele ei ole, kuid MTÜ-d saavad linnaeelarvest toetust küsida.

Kuidas edeneb Keila linnas kortermajade renoveerimine ja energiatõhusaks muutmine? 

Korterelamute renoveerimist linn rahaliselt ei toeta. Põhiliselt toimub see korteriühistu enda vahenditest. Viimase kolme aasta jooksul on Keilas Euroopa struktuurifondide rahastuse toetusel renoveeritud energiatõhusaks seitse  korterelamut. Ehitusloa energiatõhusaks renoveerimiseks on saanud üks korterelamu (töid ei ole veel alustatud) ja ettevalmistamisel on veel nelja korterelamu projektid. 

Kuidas on lood Keila linnas rohealadega? 

Keila linna rohealad arenevad koos linnaga. Igal aastal uuendame linnahaljastust noorte puudega. Oleme alustanud suure projektiga Keskpargi renoveerimiseks. Lisaks pargiteedele uuendame haljastust, rajame purskkaevu ja paigaldame väikevormid.  

Kuidas suhtute muruniitmisse ja lehtede riisumisse? 

Parkides riisutakse lehti ainult niipalju kui vajalik. Oluline on, et teed oleksid puhtad ja elanikele ei tekiks libedusega ohtu. Viimastel aastatel on lehed purustatud ja maapinnale jäetud. Elanikkonnalt kokku kogutud lehed kompostitakse reoveepuhastusjaamas. 

Kas Keila linnas kasutatakse parkides ja laste mänguväljakutel mürgiseid taimekaitsevahendeid?

Avalikel aladel meile teadaolevalt taimekaitsevahendeid  kasutata.

Paljudes Eesti linnades on probleeme rohealade täisehitamisega. Kuidas on lood Keila linnas? Kas muret valmistavad rohealade täis ehitamine või hoopis tühjad majad ja elanikkonna vähenemine?

Püüame arendada linna nii, et igal elanikul on paarisaja meetri raadiuses roheala, kus puhata ja jalutamas käia - see ongi väikelinna võlu. Planeeringuid tehes tuleb leida sobiv kompromiss arendajaga. Arvan, et enamasti see on õnnestunud. Elamuehitus on arenenud mõistlikult, erilisi probleeme seetõttu ei ole tekkinud ka tühjalt seisvate korteritega. Keila linna elanikkond kasvab rahulikus tempos. Praeguseks oleme ületanud 10 000 elaniku piiri. Juurde tuleb noori peresid, iive on juba palju aastaid positiivne. Keila nooreneb.

Kui suur probleem on Keila linnas hulkuvate loomadega? Kas Keila linna loomaomanikud tohivad oma kasse ja koeri omapäi õue lasta? 

Erilist probleemi hulkuvad loomad Keilas ei kujuta. Igas kuus tuleb tegeleda keskmiselt ühe kahe juhtumiga. Vastavalt kehtivale koerte ja kasside pidamise eeskirjale on looma omanik kohustatud hoidma looma omal kinnistul või siseruumides. Avalikus kohas ja  teiste inimeste kinnistul tuleb loom hoida kontrolli all. Seega on keelatud lemmiklooma vaba liikumine väljaspool oma kinnistut. Hulkuvad loomad püütakse ja toimetatakse varjupaika.

Keila linna elanikel on kohustus koerad ja kassid kiibistada ja kanda nad lemmikloomade registrisse. Looma võtmisel tuleks endale selgeks teha, mis sellega kaasneb ja oma lemmiklooma suhtuda hoolivalt. Ma ise olen labradori omanik.

Milliseid keskkonnaga seotud toetuseid Keila linn pakub?

Eraldi toetussüsteemi meil ei ole, kuid on olemas näiteks heakorrakonkurss, mille eesmärk on kodukaunistamise liikumise toetamine ja kaunite koduaedade esiletoomine. Konkurss toimub igal aastal. Eraldi toome esile keskkonnasäästlikke lahendusi koduaias.

Milliseid kohti ja üritusi Keilas soovitate külastada inimesel, keda huvitab loodus, säästev tarbimine ja elurikkus?

Põnev koht on Niitvälja soo. Päevane matk loodusmaastikel pakub avastamisrõõmu igal aastaajal, kuid eriti kevadel kui õitsevad kullerkupud ja kuldkingad. Teine atraktiivne paik on Jõesaar.

Kui suurt rolli Keilas keskkonnategevustes omavad riiklik rahastus ja Euroopa Liidu fondide toetused?

Oleme keskkonna toetusteks saanud Euroopa Liidult tänuväärselt palju välisrahastust: veevärgi rekonstrueerimiseks, parkide kordategemiseks, jõe puhastuseks, taristu korrastamiseks jm. Need aitavad oluliselt kaasa keskkonnaalasteks tegevusteks.

Millised on Keila linna plaanid 2019. aastaks? Milliseid suuremaid keskkonnategusid plaanite?

Jäätmemajanduse korrastamine ja uue jäätmejaama ehitamine on 2019. aasta prioriteet. Lisaks teeme ettevalmistusi Keila linna mürakaardi koostamiseks. Alustame uue üldplaneeringu koostamist.

Jagage palun nõu, mida peaksid linlased ja külalised tegema, et Keila oleks keskkonnahoidlikum linn?

Ega siin mingit eurekat ei ole. Kui inimesed suhtuvad linna avalikku keskkonda samal moel, kui nad teevad seda omas kodus, siis on hästi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta