Lapsega saab suhelda juba päris algusest peale. Isegi kui ta on alles kõhus, kuuleb ta su häält. Või muusikat. Ja kui laps sünnib, hakkab ta sinuga otsekohe suhtlema, mis sellest, et veel kõnelda ei oska.

Esialgu suhtleb ta silmsideme kaudu — vaadates sulle näkku. Varsti järgnevad sellele häälitsemine ja naeratamine.

Vaata oma beebile otsa umbes 20-25 cm kauguselt, soovitab Femail First. See on parim vahemaa lapsel sind fookustada. Puuduta oma väiksekest õrnalt, silita teda, naerata, räägi või laula talle. Kõik see on väga tore võimalus suhelda.

Kui beebiga räägid, jälgi tema reaktsioone ja oota, kuidas ta vastab. Nii valmistad ette hilisemat sõnalist suhtlemist. Vaata hoolikalt ta “kehakeelt”, sest pisimgi käe või jala liigutus on osa beebi vastusest sulle. Ja sinu vastusest omakorda hakkab tema kokku panema maailma, kuhu ta on tulnud.

Sageli on parim aeg beebiga suhtlemiseks pärast toitmist, mil laps on rahul ja rõõmus. Ära vaid üle pinguta ega muretse, kas ikka suhtled lapsega õigesti, sest enamasti ütleb vaist, mida ja kuidas teha.

Ka nutt on beebikeele tähtis osa ja peamine suhtlusviis enne rääkimaõppimist. Kui reageerid lapse nutule nii kiiresti kui võimalik, tunneb ta end turvaliselt.

Vanasti arvati, et vastsündinud õieti ei näe ega kuule. Praeguseks teame, et beebit tuleb hakata kuulama ja temaga rääkima võimalikult vara: see aitab kinnistada teie armastavat sidet. Ja oskus oma last kuulata on elutähtis: pead ju tema nutust aru saama, kas ta ütleb “anna süüa” või hoopis “tunnen end üksinda, kallista mind”. Lapse nutu õigesti mõistmine saab teie hilisemate heade suhete aluseks ja aitab sul paremini oma lapse vajadusi rahuldada.

Allikas: Delfi
Foto: babypicturesphotos.com

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta