Bioneer uuris Keskkonnaõiguse Keskuse juristilt Kärt Vaarmarilt, kuidas on Eestis lood müraga ja mida müraprobleemide korral ette võtta.

Miks on müra probleemiks?

Ilmselt on paljud kogenud ärritust, kui kenal pühapäevahommikul tõmbab naaber muruniiduki käima ja vaikne puhkepäev on sellega rikutud. Teatud piirist alates on müra inimese jaoks lihtsalt häiriv, mingist piirist alates aga juba tervistkahjustav.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (World Health Organisation (WHO)) on teinud uuringuid ja leidnud, et üks viiest eurooplasest peab öösel taluma sellist mürataset, mis võivad oluliselt tervist kahjustada. Eraldi teemaks on veel müra mõju muudele elusolenditele.

Kui suur probleem on müra Eesti jaoks? Kas eestimaalased on teie meelest mürateadlikud?

Ühest küljest tundub, et müra on probleemiks, kuna tavaelus kohtame palju inimesi, kes müra üle kaebavad. Näiteks 2010. aasta sügisel MTÜ Ökokratt korraldatud Keskkonnamüra konverentsil ilmnes teema vastu suur huvi, samuti on mitmed inimesed pöördunud müraprobleemidega seoses KÕKi poole õigusabi saamiseks.

Teisest küljest näitavad Terviseameti ametlikud andmed müraalase järelevalve kohta, et ametlikke kaebusi just massiliselt ei esitata – näiteks 2009. aastal esitati Terviseameti andmetel vaid 95 kaebust, millest suurem osa oli esitatud Harjumaal ja Tallinnas (59) ning Tartus (21).

Samas ei kajasta need andmed pöördumisi politsei poole seoses avaliku korra rikkumisega, mis on paljudel müraprobleemi tekkimisel võib-olla esimeseks reaktsiooniks.

KÕKi praktikast tundub siiski, et inimesed ei ole väga nö mürateadlikud – paljud ei tea, millised normid on lubatavad, kes teostab järelevalvet rikkumiste üle, mida üldse müraprobleemi puhul ette võtta. Järelevalveametnikud ei näe müraprobleemi ehk nii suure probleemina nagu inimesed, kes elavad müra tekitava allika mõjuväljas – ka see võib olla üheks inimeste reageerimise leiguse põhjuseks.

Seda tendentsi süvendab KÕKi hinnangul järelevalve võimete piiratus – näiteks võib lugeda Terviseameti 2009.aasta müraalase järelevalve ülevaatest juhtumist Tartus, kus Poe tänaval asuva Olympic Casino kliimaseadme müra osas oli esitatud korduvaid kaebuseid juba 2007. aastast, ent probleem jätkus ning ülevaates märgitakse, et probleemi lõplikku lahenemist on oodata 2011. aastal, mil lõpeb kasiino korraldusluba.

 

Millised objektid enamasti müraprobleeme enim põhjustavad?

KÕKi praktikas on olnud enim kaebuseid seoses maanteemüraga. Kohtupraktikas on kaevatud ka raudteemüra üle, mis on ka nt Tartu mõnedes elamupiirkondades probleemiks. Samuti on meile kaevatud seoses kaevanduste müraga, meelelahutusasutustest ning tuuleparkide tööst tuleneva müraga.

Millised on olnud KÕKi olulisemad mürateemalised juhtumid? Mis on neist juhtumitest saanud?

Peamiseks juhtumiks, mille raames oleme müraalast regulatsiooni lähemalt uurinud, on olnud nn Türi mürajuhtum, kus raudtee ääres asuv vanametalli käitlev ettevõte tekitab oma tegevusega müra, mis omakorda häirib lähedal elavat kohalikku elanikku.
Türi mürajuhtum
Türi linnas Jaama tn 22 asub OÜ Refonda metallijäätmete kogumise ja käitlemise kompleks, mis on Türi mürajuhtumi üheks osapooleks.
Pildistas Kärt Vaarmari, KÕK.
 

Tervisekaitseinspektsiooni mõõtmised müranormide ületamist ei tuvastanud, kuna TKI asus seisukohale, et kaebaja elamu asub nn segaalal ehk III mürakategooria piirkonnas, mitte aga elamuala, kus kehtivad rangemad müranormid.

Vaidlus selle üle, millises kategoorias elamu siiski asub ning millised müranormid seal kehtivad, on jõudnud kohtusse ning hetkel on kaebaja esitanud kassatsioonkaebuse Riigikohtule.
Oleme mürateemaga kokku puutunud ka muudes juhtumites, kus on tekkinud samuti küsimused, kust jookseb kahe erineva mürakategooriaga ala piir, millal tuleb kohaldada rangemaid müranorme jne.

Mida kujutavad endast müra normid ja piirtasemed? Kus nende kohta rohkem infot leiab?

Müra normtasemed on kehtestatud sotsiaalministri määrusega „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”, mis on kättesaadav Riigi Teatajas, nagu kõik Eesti õigusaktid.

Seal on ära toodud müra piirtasemed nelja kategooria alade kohta päevasel ja öisel ajal, samuti erinevad piirtasemed tööstusmürale ja liiklusmürale. Näiteks ei tohi elamualal päevasel ajal ületada tööstusmüra tase 60dB, öisel ajal 45dB. Segaalal, kus on koos tööstusettevõtted ja elamud, võib müra olla valjem – looduslikel puhkealadel aga on normid karmimad.

Kas on selge, millised alad millisesse mürakategooriasse kuuluvad? Türi mürajuhtumi näitel tundub, et võib selguda, et elamu ei asugi elamupiirkonnas, vaid hoopis segaalal? Kuidas aru saada, millised müranormid näiteks minu elamu juures kehtivad?

See, millised alad millisesse kategooriasse kuuluvad, ei olegi päris selge. Müra normtasemete määruse kohaselt jagatakse alad kategooriatesse üldplaneeringu alusel, ent kohalikud omavalitsused ei ole üldplaneeringuid koostades sellega arvestanud.

Türi mürajuhtumi puhul on kõnealune elamu üldplaneeringus osa ulatuslikumast elamupiirkonnast ning üldplaneering seda segaalana ei käsitle. Meil on olnud praktikas ka teisi juhtumeid, kus püütakse väita, et elanikud, kellele müra probleeme tekitab, elavad mitte elamualal, vaid segaalal – kuna nende elamu läheduses asub müra tekitav ettevõte. Selline loogika on pisut äraspidine.

KÕKi hinnangul vajaks müraalane regulatsioon täpsustamist, et müranormide kehtivus oleks selgem. Ei ole õige, et inimesel ei ole võimalik selgelt aru saada, millised müranormid tema elamu juures kehtivad.

Müratundlikkus on inimestel erinev. Kui inimene tunneb, et müra teda häirib, siis kelle poole ta peaks selle teema osas esimesena pöörduma? Millal saab mürast keskkonnajuristide valdkond?

Inimesel, keda müra häirib, on võimalik esitada Terviseameti kohalikule tervisekaitsetalitusele mürakaebus. Kohalik järelevalve ametnik uurib olukorda kohapeal, tellib vajadusel laborist mõõtmised ja mürataseme ületamise korral esitab ettekirjutuse müraallika valdajale, et too viiks müra normidega vastavusse. Kui ettekirjutust ei täideta, algatatakse müraallika valdaja vastu väärteomenetlus.

Kui aga tegemist on öise rahurikkumisega, võib olla tegemist avaliku korra rikkumisega ja sel juhul on abiks politsei poole pöördumine.

Keskkonnajuristidena oleme tegelenud eelkõige olukordadega, kus on tekkinud vaidlus juba müranormide kehtivuse üle (kui valju müra võis tekitada), järelevalve teostamise ja mõõtmiste õigsuse üle jms.

Kas müra on võimalik ennetada? Kas kohalikud omavalitsused saavad müra teket mõjutada või ennetada?

Müra ennetamine on võimalik eelkõige planeeringute kaudu. Kohalikud omavalitsused peaksid planeeringute kehtestamisel kindlaks määrama, millised ettevõtted millistes piirkondades tohivad tegutseda, ning andma ka selged alused mürakategooriate määramiseks. Planeerimisel tuleb arvestada, millist müra võib kavandatav tegevus avaldada, ning sellest lähtuvalt tuleb valida kas tegevuse asukohta või aega või rakendada müra leevendavaid meetmeid (nt müratõkkeseinu).

Lisaks on kohalikel omavalitsustel võimalik kehtestada mürale oma territooriumil müra normtasemete määrusest kuni 50% rangemaid normtasemeid. Samuti võib KOV liikluskorraldusega piirata mootorsõidukite liikumist oma territooriumil, kui on oht, et võib tekkida välismüra normtasemete ületamine.

Loe, mida Bioneer mürast kirjutanud on!

 

Sarnased artiklid