Mürareostus on samasugune keskkonnaprobleem nagu, näiteks, veereostus, kliimamuutused,  üleliigne metsaraie või ulukijaht. Need ja paljud teised keskkonnaga seotud väljakutsed, õieti meie tahe ja oskus neid lahendada või nendega toime tulla mõjutavad meie heaolu ehk seda, kuidas meie ning meid ümbritsev taimestik ja loomastik end tunnevad. Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) 2016. aasta mürateemalise raporti[i] andmetel on Euroopas nii inimeste kui ka ökosüsteemi tervisele peamist mõju avaldavad müraallikad transport ning tööstus. Ka Eestis on mürareostus eelkõige koondunud linnadesse, kus on tihedam liiklus või rohkem tööstusalasid. Viimasest Eesti keskkonnateadlikkuse uuringust[ii] selgub, et enim on mürast puudutatud Ida-Virumaa ja Põhja-Eesti, eriti Tallinna, elanikud.

Müra põhjustab tõsiseid terviseprobleeme, seal hulgas südame-veresoonkonnahaiguseid, unehäireid, tinnitust, ärritust, kognitiivseid häireid ning tuhandeid enneaegseid surmasid igal aastal[iii]. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel[iv] kaotab Lääne-Euroopa igal aastal vähemalt ühe miljoni tervelt elatud aastaid liiklusega seotud müra tulemusena. Mürast põhjustatud enneaegsete surmade arv Euroopas ulatub WHO hinnangul vähemalt 10 000 juhtumini igal aastal. EEA andmetel on müral ka majanduslikult kõrge hind, mis on tingitud erinevatest müra põhjustatud mõjudest inimestele ja ökosüsteemile.

Olgugi, et 2016. aasta Eesti keskkonnateadlikkuse uuringu kinnitusel on kodukoha ümbruse keskkonnainfo kättesaadavusega Eesti elanikud üldjuhul rahul, hinnatakse kõige probleemsemaks teabe kättesaadavust veekogude puhtuse, võimalike keskkonnareostuse allikate ning õhu kvaliteedi kõrval ka müra osas. Millest ei teata, sellele ei osata sageli ka vajalikku tähelepanu pöörata. Nii ei olegi müra küll tähtsaima viie teema seas, millega küsitlusele vastanute arvates senisest enam tegelema peaks, ent asetub siiski väärikale keskmisele kohale ühes teede ja transpordiga, mis on tööstuste kõrval üks peamisi müraallikaid Eestis. Meile jõudvate kodanike pöördumiste hulgas mängib müra mõnikord pearolli ja mõnikord kõrvalrolli, olles põhiprobleemiga kaasnev lahendust nõudev küsimus. Nii oleme me kokku puutunud mürahäiringutega seoses kaevandustega, aga ka näiteks häiriva ventilatsioonimüraga ja krossisõidu tekitatava müraga.

Häiriva müra korral tuleks esimese asjana püüda müra tekitajaga rääkida ja lahendusi leida. Teiseks on hea teada, millist laadi müraga on tegemist ning millised õigusaktid seda reguleerivad. See võib aga üsna keeruliseks osutuda, sest eristatakse mitut liiki müra ning neid reguleerivad erinevad õigusaktid. Eestis reguleerivad müra atmosfääriõhu kaitse seadus, korrakaitseseadus ja ehitusseadustik, aga ka asjaõigus- ning võlaõigusseadus. See, millise seaduse alusel ning milline ametiasutus müraprobleemiga tegelema peab, sõltub müra allikast ning sellest, kas see levib ruumis sees või väljas. Näiteks on peohimuliste naabrite poolt tekitatava nn olmemüraga tegelemine politsei ja kohalike omavalitsuste ülesanne. Liiklusest, tööstusest või ka nt ventilatsiooniseadmetest lähtuva ülemäärase müraga tegeleb aga peaasjalikult Terviseamet. Et häirivat mürataset üldse ei tekiks, tuleb müraküsimusega tegeleda juba planeeringute koostamisel ning ehitus- ja kasutuslubade väljastamisel.

Müraregulatsioon on mitmekesine ja tundub esmapilgul keeruline, ent on oluline meeles pidada, et ülemäärast müra kannatada võib olla kahjulik nii tervisele kui ka üldisele heaolule. Et aidata kaasa müraprobleemidega hakkama saamisel, oleme koostanud juhise, milles käsitleme erinevaid mürasituatsioone ning seda, kuidas neid lahendada. Juhis on kõigile vabalt kättesaadav Keskkonnaõiguse Keskuse kodulehelt.

Lisainfo:

[1] 2017. aasta algusest kehtib uus atmosfääriõhu kaitse seadus, mille suurim muutus võrreldes eelmise seadusega, puudutas müra. Kehtivas seaduses on müra varasemast palju selgemalt ja põhjalikumalt reguleeritud. See tõi kaasa olulisi muudatusi eelkõige kohalikele omavalitsustele, aga ka kodanikele. Kohalikel omavalitsustel tekkis kohustus müraga senisest süsteemsemalt tegeleda, mis sisuliselt tähendab kohustust kaardistada kõik normide ületamist põhjustavad müraallikad ja nende mõjuulatus ning koostada tegevuskava müra vähendamiseks koos müraallika valdajaga ning arvestada selle infoga kõikide planeeringute juures.

Kodanikele andis uus seadus senisest suuremad võimalused müra asjus kaasa rääkida kohaliku omavalitsuse kohustuse kaudu avalikkust kaasata nii müraprobleemide kaardistamisel kui ka tegevuskava välja töötamisel nende lahendamiseks.

[2] Keskkonnaõiguse Keskuse müraleht

 

[i

[ii

[iii

[iv

Jaga: