Tuulepäeva rattatuuri kolmandal päeval külastasid bioneerid Virtsu tuulikut, mille tippu saamine oli parajalt põnev ettevõtmine.

Tuuliku tipus oli tunne nagu valges laevas. Tuul õõtsutas tuulikut samamoodi, nagu meri õõtsutab laeva. 

Pärast tuulikukülastust jõuti Muhumaale, kus otsustati esimeseks sihiks võtta Võiküla veski. Üllatus tabas rattureid aga külateele keerates: nimelt viib veskini ehtne munakivitee, mille kõrval ilutseb rattatee märk.

"Saartel elavad kanged mehed ja naised, kui ratastega munakividel sõidetakse," oli Bioneeri toimetaja Katrini esimene reaktsioon nähtule. Pärast sõidu alustamist said ratturid selgeks ka nipi, kuidas kohalikel kiviteedel sõita: nimelt on tee pervel mõnikümmend sentimeetrit kruusast ala, kus raputas vähem.

"Munakivitee on ehitatud vahetult enne I Maailmasõda relvastuse transportimiseks. See on osa Peterburi kaitsepositsioonide Väinamere positsioonist (Monzunskaja pozitsija). Kaitsevallide nelja muldkeha katab betoonplaati. Neist kohtadest hoiti Suurt Väina tule all. Kohalike elanike jutu järgi olevat tehtud vaid üks pauk ja siis olevat sakalased ära läinud," ütleb piirkonna kohta Kultuurimälestiste Riiklik Register.

Pärast tuuliku uudistamist külastasid bioneerid mitmeid Muhu külasid. Võis märgata, et veskikive kasutatakse piirkonna aiakujunduses päris sageli.

Ööbiti Eemu tuuliku lähedal, muistse maalinna külje all. Eemu tuulik on Muhu Muuseumi noorim filiaal.

Vikipeedia teab Muhu maalinnast rääkida järgmist: "Muhu maalinn oli linnus, mis asus Saare maakonnas Muhu valla edelaosas Linnuse küla tasasel põllul. Linnamäel ümmargust õue (umbes 3500 ruutmeetrit) ümbritsenud ringvallist veeti suurem osa Väikese väina tammi ehitusmaterjaliks, säilinud valli osad on 5–8 m kõrgused. Valli põhja- ja lõunaküljel on väravakäik. Ringvalli äravedamisel saadi 2 aardeleidu, neis on hõbe- ja pronksehteid, ripatsina kantud hõbemünte, klaashelmeid ja kaalud koos kapsliga. Arvatavasti peideti aarded veebruaris 1227. aastal, kui maalinna orduvägede poolt piirati ja vallutati. Muhu maalinna piiramist kirjeldab ka Henriku Liivimaa kroonika."

Loe teisi tuulepäeva rattatuuri lugusid Bioneerist!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta