Kindlustuslepingut sõlmides tasub teada, et kõikide riskide vastu end kindlustada pole võimalik. Näiteks üldjuhul ei paku reisikindlustus kaitset streigi tõttu ära jäänud reisi kulude hüvitamiseks ja kodukindlustus ei kindlusta elamispinna loomuliku kulumise vastu.

Seetõttu tasub enne kindlustuslepingu sõlmimist täpselt sõnastada need riskid, mille vastu sa kindlustuskaitset soovid ning seejärel uurida erinevate kindlustusseltside tingimusi – kas need riskid saavad kaetud?

Erinevate seltside tingimuste võrdlemine on oluline seetõttu, et kuigi pakutakse sarnase nimega kindlustuslahendusi – näiteks reisikindlustus, kodukindlustus, kaskokindlustus – on nende sisu erinev. Seetõttu tasub võrrelda vähemalt kolme kindlustusseltsi pakkumisi, et leida enda vajadustele sobivaim.

Näiteks oletame, et soovid sõlmida autole kaskokindlustuse lepingu (tegemist pole liisitud masinaga) ja hindad tõenäoliseks riskiks õnnetusjuhtumit (nt avarii põhjustamine sinu süül, teele jooksnud metsloom), kuid auto varguse tõenäosust hindad väga madalaks. Seega võib sul olla nn superkasko asemel, mis kindlustab kõigi ülalnimetatud riskide vastu, mõistlik valida väiksema kindlustuskaitsega nn minikasko või osakasko. Siinjuures tasub tähele panna, et erinevate seltside tingimused on erinevad. Näiteks võib üks kindlustusselts pakkuda minikaskoga kaitset röövimise, tulekahju ja varguse vastu, kuid ei kindlusta õnnetusjuhtumit. Samas mõned teised seltsid kindlustavad minikaskoga just õnnetusjuhtumi vastu, aga mitte varguse ja röövi vastu. Sinu kindlustushuvile vastakski just see teine variant.

Loe hoolikalt kindlustustingimusi: seal on kirjas, millised juhtumid on kindlustusjuhtumid ehk millal on seltsil kohustus kahjud hüvitada. Teiseks on lepingus kirjas välistused ehk need juhtumid, mille puhul kahju ei hüvitata. Seltsiti on need erinevad. Näiteks võib üks kindlustusselts oma kodukindlustuse tingimustes ette näha kahjude väljamaksmise siis, kui su kelder on lumesulamise veest üle ujutatud. Teise kindlustusseltsi tingimustes võib selline juhtum aga kirjas olla välistusena. Kui tingimustes jääb midagi ebaselgeks, siis küsi hilisemate arusaamatuste vältimiseks kindlustuse pakkujalt segaseks jäänud punktid üle. Soovitav on seda teha kirjalikult.

Kindlustuslepingut sõlmides pead arvestama sellega, et varakindlustuse puhul kehtib sul omavastutus: see on summa, mis on sinuga lepingut sõlmides kokku lepitud ja mille kannad kahju korral sina. Tavaliselt pakub kindlustusselts välja mitu võimalikku omavastutuse suurust – kui valid suurema omavastutuse, tuleb kindlustusmakse madalam ja vastupidi. Osad seltsid on ka ette näinud juhtumid, mille puhul omavastutust ei rakendata, näiteks kaskokindlustuse puhul klaaside purunemine – uuri nende kohta kindlustustingimustest.

Millele kindlustustingimustes tähelepanu pöörata?

Kui kindlustuslepingu sõlmimine on sinu jaoks kohustuslik seoses mõne finantsteenuse ostmisega – näiteks kodulaenu võttes tuleb laenu tagatiseks olev vara kindlustada, sama kehtib autoliisingu kohta – ei ole sul kohustuslik kindlustust osta kodulaenu või autoliisingu pakkuja kaudu. Sa võid ka ise kindlustuspakkumisi otsida, kas siis otse kindlustusseltsidega suheldes või kindlustusmaakleri vahendusel.

  • Mida tähendavad mõisted nagu kindlustatud isikute vanuselised piirangud, kindlustusperiood, kindlustussumma, kindlustusjuhtum jne? Erinevate kindlustusseltside tingimused pakuvad erinevas ulatuses kindlustusjuhtumiks tunnistatavaid sündmusi. Näiteks reisikindlustuse puhul võib ühe seltsi tingimustes olla kirjas, et kindlustusjuhtum on kroonilise haiguse ägenemine reisi ajal, kuid teise seltsi kindlustustingimustes kroonilise haiguse ägenemine kindlustusjuhtum ei ole.

  • Vaata, kuidas defineeritakse erinevaid riske: näiteks ühe seltsi kodukindlustuse tingimuste järgi on torm siis, kui tuul puhub kiirusega vähemalt 17m/s, teise seltsi puhul siis, kui tuule kiirus on vähemalt 21m/s ning kolmas selts ei määratlegi üldse tuule tugevust konkreetse numbriga.

  • Pööra tähelepanu välistustele ehk juhtudele, millal kindlustusseltsil tekib õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda. Näiteks reisitõrkekindlustuse tingimustes võib välistusena kirjas olla streik – kui reis jääb ära või katkeb transporditöötajate streigi tõttu, siis hüvitist ei maksta. Kaskokindlustuse puhul on üldjuhul välistusena kirjas olulised liikluseeskirja rikkumised nagu lubatud sõidukiiruse oluline ületamine, purjuspäi sõitmine jne. Erinevates seltsides on välistused erinevad!

  • Mõtle, milline oleks optimaalseim kindlustussumma. Kindlustussumma on maksimaalne summa, mida selts kindlustusjuhtumi korral välja maksma peab. Vahel võib olla kindlustusseltsil paar valikut kindlustussummadest juba lepingut sõlmides sulle ette antud, kuid üldjuhul võid valida ka endale sobiva summa.

  • Uuri, millistel tingimustel sulle kahjujuhtumi korral kahju hüvitatakse. Näiteks kodukindlustuse puhul võidakse sulle kahju hüvitada kas kindlustushüvitise väljamaksmisega või hoopis kodu taastamise näol.

  • Pööra tähelepanu enda kohustustele, sealhulgas milline on kahjujuhtumist teatamise kord ning tähtajad. Kohustuste puudulikul täitmisel või täitmatajätmisel on kindlustusseltsil õigus kindlustushüvitist vähendada või hüvitise väljamaksmisest keelduda.

Kust kindlustust osta?

Selleks on kolm võimalust:

  • Konkreetse kindlustusseltsi kontorist või interneti teel.

  • Kindlustusmaakleri vahendusel. Sina annad maaklerile teada oma kindlustushuvist, maakler esitab sulle üldjuhul vähemalt kolme erineva seltsi pakkumised ning ühtlasi viitab nende seast sinu huvidele kõige paremini vastavale pakkumisele. Sul ei ole kohustust maakleri viidatud pakkumisega nõustuda, lõpliku valiku teed sina. Kindlustusmaakler tegutseb sinu kui kindlustusvõtja huvides, sest ta ei ole ühegi kindlustusseltsi töötaja.

  • Kindlustusagendi vahendusel. Kindlustusagent esindab ainult ühte konkreetset kindlustuseltsi – näiteks on võimalik reisibüroost osta ühe konkreetse seltsi reisikindlustust ja seega on reisibüroo selle kindlustusseltsi agent.

Sarnased artiklid