Taimse Teisipäeva korraldatud Food Innovation Summit, mis see aasta toimus 7 .oktoobril, tõi Eesti kuulajate ette esimest korda ühe maailma suurima ja olulisima laboriliha tootja – Memphis Meats ja selle esindaja David Kay.
- Toit ja aiandus
- Andra Somelar, Bioneer.ee vabatahtlik kaasautor
- 2. november 2020
- Fotod: Memphis Meats
Olgugi et tänapäeval on maailmas laboriliha tootjaid kümneid – kuigi neist edukamad saab ühe käe sõrmedel kokku lugeda –, oli Memphis maailmas esimene, kes 2015. aastal alustas esmakordselt rakkudest liha tootmist. Praeguseks on ettevõte kaasanud miljardeid investorite raha, sh näiteks suurinvestoritelt Richard Bransonilt ja Bill Gatesilt. Food Innovation Summit’il kõneles David ettevõtte telgitagustest ja tulevikuplaanidest.
Rakkude „pruulimine“
Kirjelduse kohaselt toimub loomarakkude kasvatamine „kultivaatorites“, mis on suured, pruulikoja seadmetega sarnanevad mahutid. Kultivaatorites toidetakse rakke toitainetega ehk neid „pruulitakse“ toitainerikkas, hoolsalt reguleeritud ja monitooritud soojas supis, mis imiteerib raku peremeeslooma keha loomulikke protsesse, näiteks peab imetajarakkude puhul olema „pruuli“ temperatuur 37oC. Saadud tehisliha tekstuur, maitse ja lõhn on täpselt sama nagu elusloomalt saadud lihal ning need vähesed, kes on seni neid tooteid maitsta saanud, on seda ka kinnitanud.
5-dollari burger
Hetkel maksab pool kilo liha Memphis Meatsilt juba vähem kui 900 eurot, mis on märkimisväärne langus veel mõne aasta tagusest ajast kui ühe burgeripihvi hind oli veel ligi 8000 eurot. Viimase aasta jooksul kaasatud suurinvesteeringutega loodab ettevõte ja ka mitmed nende konkurendid juba järgmisel või ülejärgmisel aastal tulla välja „5 dollari burgeriga“. David Kay sõnul on Memphis Meatsil üks eesmärk: olla tulevikus odavam traditsioonilisest lihast.
Keskkond, eetika, tervis
Olgugi ei laboriliha idee võib hetkel veel tarbijale võõras tunduda, on sellel tavalise liha ees mitmeid eeliseid. Neist suurim on laboriliha keskkonnasõbralikkus – kui ühe kilo veiseliha tootmiseks kulub 15 000 liitrit magevett, siis laboriliha vajab seda vaid kaduvväikses koguses. Samuti ei vaja laboriliha põllumaad, sh füüsilist ruumi loomade hoidmiseks ega maad nende sööda kasvatamiseks, protsessi jääkprodukte on kordades vähem, kasvuhoonegaaside emissioonid ning üleüldine keskkonnareostus sisuliselt olematu.
Teine laboriliha pooltargument on toote eetilisus – moodsad loomakasvatuspraktikad, mis seavad esikohale hinna ja tõhususe, on järsult halvendanud loomade pidamistingimusi. See on omakorda teinud liha vastumeelseks paljudele tarbijatele, kes ei soovi toetada ebaeetilisi ja julmi kasvatusmeetodeid.
Kolmas argument, millest tihti räägitakse, on tervislikkus. Taimse Teisipäeva kampaaniajuhi Anna Kaplina sõnul vähendavad 40% eestlastest aktiivselt oma lihatarbimist – kui põhjuseid selleks on mitmeid, siis tõenäoliselt moodustab suure osa sellest soov süüa paremini ja mitmekesisemalt. Kui „traditsioonilise“ liha kasvatusprotsessi kuulub tihtipeale sage antibiootikumide ja hormoonide manustamine loomadele, mis omakorda võib näiteks inimestes tekitada antibiootikumiresistentsust, on laboriliha nendest muredest vaba.
Tulevik on paljulubav
Memphis Meats esindaja David Kay sõnul on tulevik laboriliha päralt. Uuringud on näidanud, et juba praegu on suurem osa USA ja Euroopa tarbijaid laboriliha tarbimiseks valmis – eriti kuna inimesi, kes teavad lihasöömise varjukülgedest, on palju, aga liha on liiga maitsev ja kultuuriliselt juurdunud, et sellest saaks kergesti loobuda. Kui meil aga oleks liha, mis ei kanna endas hinda keskkonnale või tervisele, kas me võtaks selleks ampsu?
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta