Sotsiaalkindlustusameti lastemaja tähistas hiljuti oma viiendat tegutsemisaastat. Selle ajaga on aidatud 1737 seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega last.

Esimene lastemaja avati 2017. aastal Tallinnas. Täna tegutsevad lastemajad veel lisaks Tartus ja Jõhvis ning aasta teises pooles avab amet lastemaja ka Pärnus. Lastemaja on lapsesõbralik ja erialade vaheline teenus seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks.

Sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juhi Anna Franki sõnul on lastemajade eesmärk ennekõike luua lapsesõbralik õhkkond, mis aitab lapsel paremini olukorda mõista ja kohaneda menetlusega seotud tegevustega, sest lapse heaolu on kõige olulisem.

„Seda, et lastemajateenus on vajalik, näitavad meie järjest kasvavad pöördumiste arvud. Kui 2017. aastal oli pöördumisi 132, 2018. aastal 241, 2019. aastal 402 ja 2020. aastal 428, siis 2021. aastal tuli pöördumisi kokku 534 lapse osas. Stabiliseerunud on kohalike omavalitsuste pöördumiste arv, kuid heameelt teeb, et kasvanud on laste endi ja ka lastevanemate pöördumised. See tähendab, et meie inimeste teadlikkus on viie aasta jooksul märgataval kasvanud,“ rääkis lastemajateenuse juht.

Lastemajades töötavad lapse heaolu nimel erinevad spetsialistid – lastekaitsetöötaja, politsei, arst, psühholoog ja paljud teised. Lastemaja meeskond hindab lapse olukorda ja abivajadust, viib läbi juhtumi lahendamiseks vajalikud uurimistoimingud ning pakub lapsele vajalikku abi.

Ida prefekt Tarvo Kruubi sõnul on väga positiivne, et lastemaja on politseile Ida regioonis heaks koostööpartneriks juba paar aastat.

„Tänu lastemaja tõhusale tegutsemisele on Virumaal kasvanud just raskete laste vastu suunatud süütegude avastamine. Selline statistika on äärmiselt positiivne ja mul on hea meel, et laste abistamise teenus ja kogemustega spetsialistid on ida piirkonnas kättesaadavad. Jätkame üheskoos tegutsemist selle nimel, et laste vastu suunatud rasked kuriteod tuleksid ilmsiks võimalikult varakult ja saaksime tagada abivajavale lapsele kiiresti turvalise toe,“ rääkis Kruup.

Frank lisas, et koroona ajal pöördumiste arv ei langenud, kuid on näha, et seksuaalne väärkohtlemine liigub üha enam veebi. „Lisaks juhtumite arvu kasvule tõstab lastemajade töökoormust ka see, et osade juhtumitega tegelemine võtab oodatust palju pikemalt aega. On see siis uute asjaolude ilmnemise tõttu menetluste käigus või on tegemist multi-probleemsete juhtumitega,“ rääkis Frank ning lisas, et muret teeb ka seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate laste arvu tõus, kelle puhul on samuti tegemist abivajavate lastega ning tuleb mõelda, kuidas neile lastele abi pakkuda.

Taustainfo lastemajade kohta:

•         Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on lapsesõbralik ja erialadevaheline teenus seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks.
•         Lastemajateenuse osutamiseks töötavad lapse heaolu nimel koos erinevad spetsialistid, nagu lastekaitsetöötaja, politsei, psühholoog ja paljud teised.
•         Lastemaja poole võivad oma mure või kahtlusega pöörduda nii lapsevanemad kui ka lastega töötavad inimesed, nagu näiteks lasteaia- või kooliõpetajad ja arstid. Pöördumise põhjuseks võib olla mure võimaliku seksuaalvägivalla pärast või lapse kohatu seksuaalkäitumine, mille puhul inimene soovib kellegagi nõu pidada.
•         Eestis on täna kolm lastemaja – põhja, lõuna ja ida lastemaja. Lastemajade kontaktid leiab ameti kodulehelt, helistada saab ka lasteabitelefonil 116 111, hädajuhtudel tuleb helistada numbril 112.
•         Laste ja töötajate turvalisuse tagamiseks ei avalikustata lastemaja aadresse.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta