Tartu Ülikooli loodusmuuseumi veebruarikuu loodusõhtu „Naarits ja loodushoid“ on pühendatud Euroopa naaritsa tagasitulekule ja loodushoiule. Euroopa naaritsa asurkonna loomise kogemustest ja loodushoiust räägib zooloog Tiit Maran, kes on kaitsnud doktoriväitekirja "Euroopa naarits, Mustela lutreola (Linnaeus 1761), looduskaitsebioloogia: liigi väljasuremine ja selle põhjused".
- Keskkonnaharidus
- 30. jaanuar 2020
- Foto: Mink e. ameerika naarits. Pixabay
Euroopa naarits (Mustela lutreola) oli veel eelmise sajandi esimesel poolel Eestis tavaline liik, kes tänaseks on maailma kõige ohustatum väikekiskja ning Euroopas ohustatuim imetaja. Elupaikade kadumine, liigne küttimine ja konkurents Põhja-Ameerikast pärit tugevama suguvenna ameerika naaritsa ehk mingiga (Neovison vison), kes pääses loodusesse peamiselt karusloomafarmidest, tõid kaasa naaritsa enda arvukuse languse.
Kui veel 1980ndate lõpus sai Mandri-Eestis metsikuid euroopa naaritsaid püüda, siis 1990ndate lõpust loeti naarits Eestis väljasurnuks – viimane metsik isend tabati Mandri-Eestis 1996. aastal. Liigi säilitamiseks ja loodusliku asurkonna taastamiseks loodi Tallinna Loomaaias naaritsapopulatsioon, mis koosnes loodusest püütud ja Novosibirski paljundusoperatsioonist pärit isenditest. 2000. aastal alustati naaritsa asustamist Hiiumaale – see võib-olla ainus koht maailmas, kus see liik looduslikes tingimustes säilib.
„Kakskümmend aastat tagasi lasti Hiiumaale esimesed loomaaias üleskasvanud Euroopa naaritsad. Praeguseks on saarel liigi looduslik populatsioon. Vaatan tagasi naaritsa taastamise projektile ning mõtisklen loodushoiu sisu üle tänapäevases maailmas,“ sõnas Tiit Maran.
Loodusõhtu „Naarits ja loodushoid“ toimub 5. veebruaril kell 18:00 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis (Vanemuise tn 46, Tartu). Ootame kuulama kõiki huvilisi!
Pilet 3 eurot.
Loodusõhtut aitab korraldada SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta