Looduskool on väärtuslik õpikeskkond, mille kasutamine peaks olema kättesaadav igale Eesti lapsele, olenemata tema elukohast, kirjutab Roheline Värav. 

Uued riiklikud õppekavad võimaldavad laiendada õpikeskkonda ning korraldada õpet väljaspool kooli, kuid praegu iga laps looduskooli minna ei saa. Takistuseks on muu hulgas looduskoolide vähesus ja ebaühtlane võrgustik, samuti avatud õpikeskkonnas õppimiseks mõeldud riikliku rahatoe ning konkreetse riikliku tegevuskava puudumine.

Laste võimalused on sõltuma pandud kohalikust omavalitsusest ja õpetajate entusiasmist projekte kirjutades lisaraha hankida. Projekte kirjutavad ka keskkonnahariduse pakkujad, et võimaldada koolidele-lasteaedadele tasuta programme või transporditoetust.

Miks on looduskool oluline?

Keskkonda ja säästlikku arengut puudutava hariduse puhul on väärtuslik lähedane kokkupuude ümbritseva looduse ja kohaliku kogukonnaga. Nii saavad õpilased vahetuid, isiklikke ja ainulaadseid elamusi ning kogemusi, mis on ühtviisi olulised nii õppimises kui ka kasvatuses.

Uued kogemused moodustuvad tegevuse ja keskkonna vastastikuses mõjus, aga pedagoogi (õpetaja või programmijuhi) roll on neid kogemusi pakkuda. Looduskool on eelkõige loodushariduskeskus, mis on suunatud looduse tundmisele ja vahetule kogemusele. Sellegipoolest pole võimalik piirata sealt saadavaid teadmisi ja kogemusi vaid loodusharidusega.

Tähelepanu on ka käitumis- ja tarbimisharjumustel, igapäevase olmega tegelemine aitab pöörata tähelepanu laiematele probleemidele maailmas. Niisama olulise osa õpikeskkonnast moodustab sotsiaalne keskkond: suhted eakaaslastega, suhted eriealiste vahel, iseendaga olemise õppimine.

Looduskoolis on vaja igapäevaoskusi, mida õpikutest õppida ei saa, näiteks ahju kütmine, pannkookide küpsetamine. Seejuures saavad rohkem end näidata need, kes koolis silma ei paista või kes on rahutumad, vajavad rohkem füüsilist tegevust.

On märgatud, et looduskoolis muutuvad suhted sõbralikumaks, õpilased usaldavad rohkem üksteist ning õpetajat ning need muutused püsivad ka pärast looduskoolist lahkumist. Oluline oli suhtumine õpilasesse kui võrdsesse ja usaldusväärsesse partnerisse, kaaslase märkamine ja arvestamine. Mõju on seda märgatavam, mida pikemalt õpilased looduskoolis viibivad.

Erinevates uuringutes mujal maailmaski on leitud, et looduskeskkonnas õppimine vähendab kiusamist ja muud vägivaldset käitumist, leevendab stressi mõju, parandab keskendumisvõimet, tõstab õpimotivatsiooni. On leitud seoseid, kuidas looduskeskkonnas õppimine parandab ka tulemusi muudes ainetes, tegevus rühmades ja suhtlemine aitab teadmistel aktiveeruda.

Taastub side loodusega

Et suurim mõju näib olevat just looduskeskkonnal, siis saaks ju looduskooli asendada ka lihtsalt tegevusega looduses? Meil on õpetajaid, kes seda edukalt teevadki. Õues õppida saab igal pool, kuid kõige lihtsam ja tõhusam on kasutada selleks ettevalmistatud keskkonda. Põhjalikumalt ümbrust tundes saab teda rohkem kasutada ning õppeprogrammegi just selle keskkonnaga siduda.

Looduskool on oluline nende õpetajate toetamiseks, kes ehk pole endas nii kindlad, pelgavad eelnevat tööd ja ajakulu. Pealegi on paljud meie lapsed ja noored loodusest võõrandunud, neis võib loodusesse minek tekitada hirmu.

Looduskooli õpikeskkond on vajalik inimese ja looduse suhte (taas)tekitamiseks. Parima tulemuse saavutamiseks saab õpetaja õpilased looduskoolis viibimiseks ette valmistada, looduskoolis olles teha koostööd looduskooli töötajaga ning võimaldada õpilastel endal küsida ja uurida. Pärast saab õpetaja abiks olla õpitu kinnistamisel ja teiste ainevaldkondadega seostamisel ning siis juba järgmise looduskooli kavandamisel.