Kaie Kasemets Eesti Loomakaitse Seltsist räägib Bioneerile loomasõbralikust tarbimisest.

Eesti poodides on meeletul hulgal nende firmade tooteid, kes testivad oma tooteid loomade peal.

Kosmeetika- ja kodukemikaale tootvad firmad väidavad, et nad teevad teste loomadel selleks, et tagada toodete ohutus tarbimisel. Kuid tegelikkuses tehakse seda selleks, et kohtuasja puhul piirata firma vastutust tarbija ees.

Usutakse, et seadused nõuavad kosmeetikatoodete testimist loomadel. See ei ole aga nii. Food, Drug and Cosmetic Act ei nõua kosmeetikatoodete testimist loomadel. Siiski nõuab FDA (Food and Drug Administration) firmadelt, et viidaks läbi misiganes asjakohased mürgisuse määramise testid, et oleks tõestatud nende toodete ohutus. Selle tulemusena on miljonid küülikud ja teised loomad ohvriks piinarikastele silma ja näha ärritavuse testidele. Need ongi kõige tavalisemad testid, mis toodete ohutuse kindlaks tegemiseks kasutatakse:

Draize test

Draize test üritab määrata kemikaalide kahjulikkust jälgides kahjustusi, mis need looma silmadele ja nahale tekitavad. Silma ärritavuse testimisel pannakse testitava toote lahust grupile teadvusel olevatele loomadele otse silma.

Naha ärritavuse testimisel pannakse katsetatavat ainet looma raseeritud ja marrastatud nahale. Näiteks surutakse naha marrastamiseks kleeplint looma nahale ning tõmmatakse kiiresti ära. Seda tegevust korratakse seni, kuni mitu nahakihti on lahti.

Loomad kannatavad katseperioodi jooksul (mis tavaliselt kestab vähemalt 7 päeva) ekstreemset valu. Silma ärritavuse testi komponendid põhjustavad tihti parandamatut kahju looma silmadele, jättes need haavadesse ja veritsema ning jättes tihti looma pimedaks. Katseperioodi lõpul tapetakse kõik katseloomad, et hävitada testitud aine mõju siseorganitele.

LD-50 test (Lethal Dose 50 Percent)

LD-50 testi kasutatakse elavatel loomadel, et määrata kindlaks aine täpne mürgisuse aste. Lethal Dose 50 Percent tähendab aine kontsentratsiooni kogust, mis tapab pooled testgrupi loomadest kindla ajaperioodi jooksul; kusjuures katseloomi sunnitakse seda ainet sisse võtma, sisse hingama või muul moel tarbima. On tüüpiline, et katseperioodi vältel kogeb loom teravat ängi - valu, krampe, kõhulahtisust, mädavoolu ja veritsemisi silmadest ja suust. Need loomad, kes katseperioodi lõpuks surnud ei ole, tapetakse, lahatakse ning analüüsitakse, et teha kindlaks, mis organid ja süsteemid olid mõjutatud ja miks need loomad katse jooksul ei surnud.

Neid vanamoelisi katseid on kasutatud aastast aastasse juba aastakümneid, testides neidsamu kemikaale samadel loomaliikidel. Seda vaatamata asjaolule, et saadud tulemusi ei kasutata toodete inimesele ohutumaks tegemiseks, vaid ainul mürgisuse astme määramiseks. Samas on aga olemas usaldusväärsemad ja vähem kallid loomi mitte kasutatavad alternatiivid, nagu näiteks katseklaasi tehnoloogia (in-vitro): kui keemiline aine tapab katseklaasis rakud, võib see olla mürgine; kui see peatab haiguse põhjustaja, siis võib see olla suuteline ravima haigust. Tänu kõrgelt arenenud rakkude ja kudede säilitamise tehnoloogiale on võimalik kasvatada inimrakke ja -kudet spetsiaalsetes konteinerites väljaspool organismi. Rakud ja koed, mida kasutatakse katseklaasi tehnoloogia uuringutes, on eemaldatud kirurgia, biopsia või autopsia käigus. Keerukad rakukultuuri tehnoloogiad (cell culture techniques) võimaldavad teadlastel luua mudelid inimorganitest ja osadest, mis annavad palju täpsemaid tulemusi kui katsed loomadel.

Kosmeetika ja kodukemikaale, mida kasutatakse ka haiguste raviks ja ärahoidmiseks või mis mõjutavad inimkeha funktsioneerimist (nagu deodorandid ja floriidiga hambapastad) käsitletakse ravimitena. Need tooted peavad vastama FDA raviminõuetele. Peaaegu alati kasutatakse nende katsetel loomi. Tänapäeval on aga mitmed suured firmad üldsuse ja loomakaitseorganisatsioonide survel lõpetanud loomadel testimise ning asendanud katsed alternatiividega, milles ei kasutata loomi.

Need ohutud, innovatiivsed ja usaldusväärsed alternatiivid ei päästa ainult loomade elu, vaid pakuvad täpsemaid andmeid tihti ka lühema aja jooksul ja väiksemate kuludega kui traditsioonilised loomkatsed.

Mõned näited paljudest alternatiividest:

Agarose Diffusion Method - kasutatakse, et teha kindlaks plastiku ja teiste sünteetiliste materjalide mürgisust meditsiinilistes seadmetes. Selles testis pannakse inimrakud ja väike kogus testitavat materjali konteinerisse ja eraldatakse õhukese agarose kihiga (tuleti meretaime agarast). Kui testmaterjal on ärritav, ilmub materjali ümber tapetud rakkude tsoon.

Arvuti- ja matemaatilised meetodid - ennustab testitava aine ärritavust füüsiliste ja keemiliste struktuuride ja omaduste põhjal.

Epipack Test - kasutab kloonitud inimnaha rakkude kihte, et hinnata inimeste reaktsiooni nahaärritajatele.

Lisaks alternatiividele on olemas U.S GRAS (Generally Regarded As Safe) nimekiri tuhandetest koostisosadest, mille kohta on juba teada, et need on ohutud; lisaks informatsioon nende ajaloolise ja keemilise kasutamise kohta. Inimeste kliinilised uuringud on samuti väärtuslik ja aktsepteeritud vahend toodete testimiseks.

Eestis on kodukemikaalid ja kosmeetika toodete loomadel testimine keelatud. Siiski ostavad inimesed igapäevaselt tooteid, mille tootmiseks on välismaised tootjad piinarikkaid loomkatseid teinud. Enamus nö masstootmises olevaid ning selvekauplustes müüdavaid tooteid on loomadel testitud.

Toodetel, mida ei ole loomadel testitud, on tavaliselt ka märge Not tested on animals või Against animal testing või on tootel jänese pilt. Siiski tuleb olla valiku tegemisel tähelepanelik ning kontrollida tootja loomasõbralikkust allolevatest nimekirjadest, sest vahel üritavad tegelikult loomkatseid tegevad tootjad nende lausetega kliente võita. Samuti võib tegu olla juhtumiga, kus konkreetset toodet ei ole loomadel testitud, kuid tootja testib siiski muid tooteid loomadel. Boikoteerida tuleks aga kõiki selle firma tooteid. Näiteks Clairol Herbal Essence šampoonidel on kirjas, et seda ei ole loomadel testitud, kuid Clairol testib loomadel oma teisi tooteid.

Loomkatseid teevad näiteks Procter&Gamble (nt kaubamärgid Max Factor, Oral-B, Pantene, Gillette, Tide), Colgate-Palmolive Co (nt Palmolive, Speed Stick, Mennen Co jt), Johnson & Johnson (nt Clean & Clear, Neutrogena), Lever Bros. (nt Unilever, Dove), L`Oreal Paris (nt Garnier, Maybelline), Reckitt Benckiser (nt Veet, Old English), S.C. Johnson (nt OFF!, Glade, Shout). Täielik nimekiri ettevõtetest, kes testivaid oma tooteid või nende koostisosi loomadel (koostatud PETA poolt).

Nimekiri loomasõbralikest ettevõtetest, kes loomkatseid ei tee (koostatud PETA poolt). Nendeks on näiteks Avon Products, Clarins of Paris, Giovanni Cosmetics, Goldwell USA, Oriflame USA, Weleda Inc jpt. Lisaks kõik Eesti tootjad. Seega kehtib ka loomasõbralike kosmeetika- ja kodukemikaalide valimisel hüüdlause "Eelista Eestimaist".

Valides loomasõbralikud tooted ehk tehes teadliku ostuvaliku, saab iga inimene kaasa aidata sellele, et loomkatseid enam ei kasutataks. Loomkatseid tegevate firmade boikoteerimise ehk nende toodete mitteostmisega näitab tarbija, et ta ei toeta loomkatsete tegemist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta