Bioneeri toimetus sai kirja, milles Mustamäe elanik Pille (58) arutleb paberreklaamide mõju üle.

Mind on aastaid häirinud, kui palju raisatakse kõikvõimalike paberreklaamide peale. Elan Mustamäel 84 korteriga tornmajas ja igal tööpäeval toob postiljon meie majja uue portsu peamiselt kriitpaberist reklaame.

Hoiame reklaame fuajees suure laua peal, mitte ei pane neid elanikele postkastidesse. Nii loevad reklaami vaid need maja elanikud, keda teema huvitab. Ka majahoidjal on sedasi lihtsam, kuna reklaame pillutakse sel juhul vähem mööda maja laiali.

Seoses valimistega on reklaami hulk oluliselt suurenenud. Viime iga päev suure portsu reklaame paberikonteinerisse. Hakkasin katsetamise mõttes juba mitu kuud tagasi kaaluma, kui palju meie majas reklaame ära visatakse.

Kuni augusti lõpuni viskasime ära umbes 1-1,5kg lugemata reklaame ja tasuta ajalehti päevas. Seega, viskasime tavaolukorras lugemata ära vähemalt 30kg paberit kuus, mis teeb kokku vähemalt 360kg aastas. Pidime seda tegema, sest muidu hakkasid reklaamid liigselt kuhjuma.

Valimiste eel oleme sunnitud iga päev ära viskama 1,5-3kg paberit, mis teeb kokku vähemalt 45kg kuus.

Kahjuks ma ei tea, kui palju reklaame viskavad ära meie maja elanikud ise. Näen vaid neid reklaame, mis jäävad kasutuseta.

Guugeldades leidsin, et üks puu annab ligikaudu 40kg kontoripaberit, mis vastab 8000-le A4-formaadis lehele. Ajalehtede tegemiseks annab üks puu 80kg paberit. Reklaame on erinevaid, seepärast otsustasin arvestada keskmise tulemusega, milleks on 60kg paberit ühe puu kohta.

Lihtne arvutus näitab, et tänu mõttetule reklaamile viskab meie majahoidja tavaolukorras ära umbes kuus puud aastas. Päris kurb on mõelda, et meie linnaosas on mitusada maja. Kui teistes majades läheb raisku sama palju paberit, siis viskame me kasutu reklaamina prügisse terveid metsi.

Soovin väga, et Eesti kaubandusettevõtted oleksid vastutustundlikumad ja ei reklaamiks ennast prahi abil. Valimiste eel võiksid kandidaadid reklaamide ja kirjakeste trükkimise asemel hoopis inimestega suhelda.