Maa pind oli läinud kuul soojem kui kunagi varem septembris kogu mõõtmisajaloo vältel; seejuures on temperatuur tänavu olnud lähedal 2016. aastale, mis oli mõõtmisajaloo kuumim, teatas Euroopa Liidu kliimaseirevõrgustik.

  • Kliima
  • 7. oktoober 2020
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Tänavu on nüüdseks olnud kolm rekordsooja kuud: jaanuar, mai ja september, samas kui juuni ja aprill on varasemate rekorditega sisuliselt ühel pulgal, teatas kolmapäeval Koperniku kliimamuutuste teenistus (C3S).

"September oli 0,05 kraadi Celsiuse järgi soojem kui 2019. aasta september, mis oli eelmine kõige soojem september," teatas teenistus.
Soojenemine oli seda tähelepanuväärsem, et Vaikse ookeani regioonis oli ilmastikunähtus La Niña , millel on jahendav mõju.

"Praegu pole suurt vahet 2020. ja 2016. aasta vahel," ütles Koperniku võrgustiku juhtivteadlane Freja Vambourg.
Kaheteistkümnel kuul septembrini oli planeet tööstusrevolutsiooni eelsest tasemest pea 1,3 kraadi soojem.

See on murettekitavalt lähedal 1,5 kraadile Celsiuse järgi, mille ÜRO kliimapaneel IPCC on välja toonud kui piiri, mille ületamisel kujuneb kliimamuutuse mõju iseäranis rängaks.

Pariisi kliimaleppes on seatud eesmärgiks hoida soojenemine alla kahe kraadi ja võimalusel alla 1,5 kraadi.
Seni on Maa soojenenud keskmiselt ühe kraadi võrra, mis on kaasa toonud ägenevaid kuumalaineid, põudasid ja troopilisi torme.

Viimastel aastakümnetel on kliimamuutus, mille veduriks on kasvuhoonegaaside emissioon, kiirenenud.
Viimasest 20 aastast 19 on olnud kõige soojemad alates täpsete mõõtmiste algusest 19. sajandi lõpus.

Alates 1970. aastatest on globaalne temperatuur tõusnud umbes 0,2 kraadi võrra aastakümnes.