Geoportaali kaardiserveris asuv reljeef-aluskaart sai lehekülje uuenduste käigus üleujutuse teemakaardi, kust konkreetse tänava või hoone leidmiseks on võimalik kasutada nüüdsest aadressiotsingut, mis koha leidmise kiiremaks ja mugavamaks teeb.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul on üleujutusalade avalikustamine väga oluline, sest igal inimesel on selle informatsiooni põhjal võimalik hinnata üleujutusega kaasnevaid isiklikke riske ja see aitab omakorda võtta tarvitusele meetmeid oma vara ja perekonna kaitsmiseks.

"Ka kohe saabuval kevadel võib ette näha probleeme Suur-Emajõe kõrge veetasemega Tartu linnas, mille puhul selline kaart võimalike üleujutusalade kohta igati kasulikuks võib osutuda,“ märkis Tamkivi.

Üleujutuste aluskaardil veetaseme tõusu ja reljeefi kujutamine on võimalik tänu täpsetele kõrgusandmetele, mis on Maa-ameti poolt viimase paari aasta jooksul aerolaserskaneerimise tulemusel kogutud. Ka minister Tamkivi sõnul seisneb kaardi väärtus just nimelt selle täpsuses ja kooskasutuses Maa-ameti topograafilise informatsiooniga.

"Sellise teemakaardi valmimine on olnud võimalik ainult tänu suuremahulistele investeeringutele, mis on tehtud andmete kogumiseks vajaliku tehnika nagu lennuki, aerokaamera, lidari soetamiseks ning suuremahulisele tööle, mis reljeefiandmete kogumise ja mudelite kvaliteedi tõstmise puhul veel kaugeltki lõpule pole jõudnud," lausus Tamkivi.

Pärnus, Haapsalus ja Kuressaares on veetaseme tõus esitatud Kroonlinna nullpunkti suhtes, Tartus aga kokkuleppelise nullpunkti suhtes, mille absoluutkõrguseks on seal 29,61 meetrit. Üleujutuse vahemikud linnade kaupa on järgmised: Haapsalu 0,5-2,25 meetrit, Kuressaare 0,5-3,0 meetrit, Pärnu 1,5-3,5 meetrit, Tartu 1,5 - 4,0 meetrit (nullpunkti suhtes). Lisaks on Haapsalus ja Pärnus eraldi välja toodud kriitilise veetaseme alad: Haapsalus 0,8 meetrit ja Pärnus 1,6 meetrit.

Maa-amet juhib tähelepanu, et tegemist on pilootprojektiga, mille puhul modelleerimise aluseks olev pinnamudel on koostatud automaatselt klassifitseeritud maapinna punktidest. Need punktid on viiemeetrise sammuga, seetõttu võib väiksemate tehisobjektide (näiteks kindlustatud kallastega jõed, kraavid, sillad jne) puhul esineda hälbeid. Sellest tulenevalt ootab Maa-amet igasugust tagasisidet mudelite edasiseks parendamiseks.

Lisaks üleujutusaladele on Maa-ameti kaardiserveris olevasse maainfo kaardirakenduse reljeefi aluskaardile lisandunud halltoonis varjutuspildi asemele värviline varjutuspilt, mis on värvitud vastavalt kõrgusele ja võimendab silmale maapinna reljeefi ja Saaremaa kohta kallete kaart, mis iseloomustab maapinna kaldeid 5-10% ja üle 10% (1% = 1m tõusu 100m kohta).