Uuendatud reljeefikaart on kättesaadav kõikides X-GIS kaardirakendustes ja Maa-ameti aluskaarditeenuste kaudu. Selle peamiseks erinevuseks on võrreldes eelmise versiooniga see, et kaardi koostamisel on kasutatud peamiselt aastatel 2013-2014 üle-eestilise aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise käigus tiheasustusalade kohta kogutud suurema punktitihedusega andmeid. Seeläbi tuleb reljeefikiht kaardil paremini esile ning ka reljeefikihi värvivalik ja varjutamised aitavad silmal maapinna reljeefi täpsemini eristada.

Kõige värskemate andmetega (kogutud 2014 a) on kaardil esitatud Tallinn, Nasva, Leisi, Käina, Kõrgessaare, Kärdla, Haapsalu, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe, Paldiski, Lihula, Aespa, Tamsalu ja Tapa. 2013. a pärinevate andmetega on kaardile kantud Paide, Türi, Järva-Jaani, Koeru, Jõgeva, Põltsamaa, Antsla, Kobela, Misso, Rõuge, Vastseliina, Võru, Väimela, Pärnu, Aste ja Kuressaare.

Madalama punktitihedusega Lääne-Eesti andmed pärinevad 2012. aastast, Põhja-Eesti andmed 2013. aastast ja Kesk-Eesti andmed 2014. aastast. Lõuna-Eesti piirkonda kujutavad lähteandmed on pärit 2011. aastast. Täpsema info kõrgusandmete aja kohta saab metainfo päringust. Vanem versioon reljeefikaardist saab kättesaadavaks Ajalooliste kaartide kaardirakenduse kaudu. Sama andmestikku on kasutatud ka 2015 aasta reljeefivarjutusega värvilise põhikaardi koostamisel.

Lisaks saab reljeefikaardi abil teada ka maapinna kõrguse (H) merepinnast. Selleks tuleb X-GIS kaardirakenduses hoida hiirekursorit sekund ühel kohal. Kõrgus kuvatakse kaardiakna paremal üleval nurgas olevale koordinaatide paneelile. Kõrgusandmed kuvatakse poolemeetrise täpsusega.

Maa-ametis valminud reljeefikaarti ja teisi ameti geoportaalis olevaid kaarditooteid ning -rakendusi on hakatud järjest rohkem kasutama. Näiteks viimastel päevadel on just tänu Maa-ameti kogutud kõrgusandmetele tulnud ilmsiks mitme maakonna uued kõrgemad tipud.

Reljeefiandmestik on heaks abimaterjaliks paljudes elu- ja uuringuvaldkondades, näiteks geoloogiliste kaartide tegemisel, merevee kalde määramisel, suurveest ohustatud alade modelleerimisel, loomaliikidele sobivate elupaikade otsingul jne. Kuid reljeefikaart pakub avastamisrõõmu kõigile huvilistele kas või oma koduümbrusega tutvumisel, sest tänu aeropildistamise ja LiDAR-seadmega kogutud aerolaserskaneerimise andmetele näeb asju, mida looduses viibides ise palja silmaga ei näe. Maa-amet kutsub üles teenuseid kasutama, kaarte uurima ja leitud huvitavaid kohti ka teistega jagama.

Jätkuvalt uuenevad ka Maa-ameti teised kaardirakendused, mida kasutavad paljud ministeeriumid, maavalitsused, Muinsuskaitseamet, Maanteeamet, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, kõrgkoolid, eraettevõtted (nt Regio AS, AS Datel) jpt. Kokku on Maa-ametil üle 50 erineva temaatilise kaardirakenduse.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta