„Maa-amet kuulub taasiseseisvunud Eesti vanemate riigiametite hulka,“ ütles ameti kõige pikaaegsem juht Raivo Vallner. „Vahetult pärast ameti moodustamist algas Eestis maareform, mille suunamine, koordineerimine ja kontrollimine jäi ameti üheks põhiülesandeks. See tähendas osalemist väga keerulises seadusloomes ning hulgaliselt koolitamisi, nõustamisi ja vaidluste lahendamisi,“ märkis Vallner.

Nüüd on maareform valdavalt lõppenud, katastrisse on kantud üle 96 protsendi maast. „Tegu on Eesti mahukaima, kuid samas kõige õnnestunuma reformiga – tekkis majanduse arengu jaoks oluline kinnisvaraturg, maal on väärtus ja peremehed,“ ütles keskkonnaminister Mati Raidma.

Maareformi käigus sai alguse üks riigi põhiregistreid – maakataster, kuhu on kantud andmed ligi 650 000 kinnistu kohta. 2014. aastal käivitus e-kataster ja alustati toimikute digitaliseerimist.

Amet korraldab ka Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade kasutamist, sealhulgas riigile mittevajalike maade müüki. Aastatel 2003–2014 on võõrandatud 50 573 ha maad, mille eest on riigieelarvesse laekunud 153 miljonit eurot.

Juba 2001. aastal pani Maa-amet aluse geoportaalile, mille kaudu näeb Eesti põhikaarti, ortofotosid, ajaloolisi, mere-, mulla- ja maardlate kaarte, looduskaitse, pärandkultuuri ja muinsuskaitse objekte, katastri- ja aadressiandmeid, maardlaid, geodeetilisi punkte, planeeringuid jpm.

„Selline mahukas Maa-ameti ettevõtmine oli tollal väga uuenduslik nii meil kui ka kogu Euroopas,“ ütles Raidma. „Tänu pidevalt täienevale geoportaalile on riigi ruumi- ehk asukohaandmed kõigile valdavalt tasuta nähtavad ja kasutatavad.“

2008. aastal hankis Maa-amet aeropildistamiseks ja kõrgusandmete kogumiseks väikelennuki Cessna 208B Grand Caravani, mille abil saab igal aastal vähemalt neljandiku Eesti riigi territooriumist uuesti kaardistada. Seega saab amet nii Eestit kui ka kogu Euroopat varustada kõige värskemate riiklike asukohaandmetega, mida kasutavad erinevate kaarditoodete valmistamiseks ka paljud eraettevõtted, sealhulgas Google Earth.

„Maa-ameti tulemused kaardiandmete ja kaartide tootmisel on kogunud nii kohalikku kui ka rahvusvahelist tunnustust,“ märkis minister Raidma. Näiteks 2013. aastal võitis ametis valminud Eesti põhikaardi trükikaart suurel rahvusvahelisel konkursil 800 esitatud kaardi seas esikoha.

Maa-ameti kaart osales suuremõõtkavaliste trükikaartide kujunduse kategoorias. Võitja valikul hinnati eelkõige seda, kuidas kaart suudab edastada sellel talletatud infot, kas info on kasutajatele kergesti ja kiiresti loetav. Seejuures oli auhinna saanute hulgas Maa-ameti kaart ainuke Euroopa esindaja.

Maa-ameti hallata on üle 20 andmebaasi, nende hulgas Eesti topograafiline andmekogu, maamaksu infosüsteem, tehingute register, oksjonikeskkond, aadressiandmete süsteem, kohanimeregister jne.

Maa-amet esindab Eestit kaardiandmete valdkonnas Euroopa Komisjoniga ühenduse pidamisel. Selleks, et need andmed oleksid Eesti-siseselt ja üleeuroopaliselt hästi kasutatavad, teeb amet koostööd paljude ministeeriumide, ametite, inspektsioonide, omavalitsuste ja eraettevõtetega.